Oodatav eluiga vähenes mullu COVIDi ja vereringeelundite haiguste tõttu
Eelmisel aastal oli Eestis ülekaalukalt suurim eluaastate vähendaja COVID-19, näitas Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri esialgsetel andmetel põhinev analüüs.
Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni koostatud Eesti tervise raportist 2021 ilmneb, et oodatav eluiga on Eestis alates 2000. aastast tõusnud kiiremini kui üheski teises Euroopa Liidu (EL) riigis; samas on oodatav puudeta elatav eluiga jäänud samale tasemele ning tervisealane ebavõrdsus piirkondade, soo ja sotsiaalmajanduslike rühmade vahel suurenenud; 2/5 surmajuhtudest olid vaatlusperioodil tingitud käitumuslikest riskiteguritest.
Eelmise aasta mõnevõrra suurem suremus võrreldes viimase kümne aastaga pidurdas oodatava eluea kasvu Eestis. Tervena elada jäänud aastate näitaja on üldjoontes püsinud stabiilsena, näha on väikest tõusu.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles neljapäevasel meeste tervisele pühendatud konverentsil, et Eesti inimeste terviseteadlikkus on küll kasvanud, kuid meeste tervisenäitajad on naistest endiselt oluliselt kehvemad, mistõttu vajab meeste tervis veelgi enam tähelepanu.