Ärritatud soole sündroom on aju-soole telje häire

Maikuus toimunud veebiseminaril „Seedetrakti üla- ja alaosa funktsionaalsed häired“ andis seedetrakti funktsionaalsetest häiretest ülevaate Confido gastroenteroloog Mari Seth.

Seedetrakti funktsionaalsete häirete ehk inglise keeles Dissorders of Gut-Brain Interaction (DGBI) puhul on tegemist n-ö aju-soole telje häiretega. Seedetrakti funktsionaalsed häired on sümptomite kogum, millele ei leidu uuringutega seletust ja millel puuduvad diagnostilised markerid.

ROOMA IV kriteeriumitega on hetkel täiskasvanutel tõdetud 33 ja lastel 17 funktsionaalset seedetrakti häiret, millest enam levinud on ärritatud soole sündroom, funktsionaalne düspepsia ja funktsionaalsed kõrvetised.

Ärritatud soole sündroom (IBS) on funktsionaalne seedetrakti häire, mille puhul võivad esineda muutused seedetegevuses (kõhulahtisus, kõhukinnisus, segavorm) ja valu. Valu puhul esineb tihti õhtuks pahenev puhitus. Sümptomitele ei leia uuringute või analüüsidega objektiivset põhjust Haiguspilt kulgeb n-ö ägenemiste ja heade perioodidega ning stress ja teatud toiduained lisavad kaebusi.

IBS patsientidel esineb tavapopulatsioonist rohkem fibromüalgiat, kroonilist väsimust, peavalu, psüühilisi häireid. Prevalentsus ca 2-25% elanikkonnast üle maailma. Prevalentsus sõltub diagnostikakriteeriumite erinevusest. Naised haigestuvad sagedamini kui mehed. Tavaliselt haigestutakse 20-30 aasta vanuselt.

Täpne etioloogia on teadmata, kuid seedetrakti ümbritseb enteraalne närvisüsteem mitme virgatsainega ja enteraalne närvisüsteem kontrollib seedetrakti motoorset ja sensoorset funktsiooni ning vee ja elektrolüütide transporti sooles.

Enteraalne närvisüsteem vahendab sensoorset infot seedetraktist kesknärvisüsteemi. Ehk siis IBS on aju-soole telje häire, mille tagajärjeks on seedetrakti motiilsuse ja vistseraalse tundlikkuse probleemid: IBS sümptome mõjutavad psühhosotsiaalsed tegurid.

Umbes 30% patsientidest on IBS sümptomid tekkinud seedetrakti infektsiooni järgselt: põhjuseks näiteks kampülobakter, shigella, salmonella.

- vähemalt 6 kuu jooksul esinenud kõhuvalu, mis on kestnud vähemalt kolm kuud, mille puhul on vähemalt korra nädalas esinenud kõhuvalu, mille puhul on täidetud vähemalt kaks järgnevat kriteeriumi:

1) seotud soole toimimisega;

2) seotud sooletegevuse muutustega;

3) seotud väljaheite konsistentsi muutustega.

• veri väljaheites

• tahtmatu kaalulangus

• palavik

• pidev kõhulahtisus

• öine sümptomaatika

• pidevalt halvenev sümptomaatika

• aneemia

• tavapäratu palpatsioonileid

• uus IBS sümptomaatika >45aastasel

• perekonnaanamnees kolorektaalvähile, tsöliaakiale, põletikulisele soolehaigusele

Kõikidel IBS sümptomaatikaga patsientidel tuleks välja lülitada aneemia, tsöliaakia, laktoositalumatus (kui patsiendid tarvitavad laktoositooteid). TSH tuleks võtta kõhukinnisusega patsientidel. Kõhulahtisusega kulgeva vormi korral tuleks koloskoopia abil välja lülitada põletikuline soolehaigus (IBD) ja mikroskoopiline koliit (biopsiad jämesoole eri lokalisatsioonidest).

Noortel, kel mikroskoopilise koliidi ja vähi esinemise tõenäosus on väike, piisab tõenäoliselt väljaheiteanalüüsist (kalprotektiin (FOB?), väljaheiteanalüüs parasiitidele?)

Umbes 10% kõhulahtisusega kulgeva vormi korral võib tegemist olla idiopaatilise sapphapete tagasiimendumise häirega.

Ravi valitakse peamise sümptomi põhjal. Kõhukinnisuse korral kasutatakse osmootsed lahtisteid (tasub meeles pidada, et laktuloos on FODMAP), lahustuvaid kiudaineid ca 30 gr/päevas (kindlasti tuleb küsida patsientidelt, kas nad teavad, mis kui palju kiudaineid sisaldab).

Kõhulahtisuse korral kasutatakse loperamiidi 4-12 mg/päevas.

Kõhuvalu puhul tuleks määrata spasmolüütikume (mebeveriin 200 mg x 2, kahekuulise kuurina). Tasub kaaluda/proovida ka tritsüklilisi antidepressante. Abi võib saada FODMAP dieedist.

Puhituste ja gaaside korral on abiks FODMAP dieet, probiootikumid (ühekuulise kuurina).

• söö regulaarselt ning aeglaselt

• ära jäta toidukordi vahele või pikki vahesid toidukordadele

• joo vähemalt 1,5 – 2 liitrit vett päevas

• ära joo rohkem kui 2 tassi kohvi või teed päevas

• vähenda alkoholi ja karboniseeritud jookide tarvitamist

• mittelahustuvate kiudainete vähendamisest võib mõnikord olla abi

• proovi mitte süüa rohkem kui 3 portsjonit värsket puuvilja päevas (1 portsjon ca 80 gr)

• vähenda kunstlike magusainete tarvitamist

• gaaside ja puhituse korral võib olla abi kaera ja linaseemnete söömisest (1 tl päevas) hommikusöögiks

• väldi valmistoodete söömist