Sikk: Eestis seni polnud tõenduspõhiseid migreeni ravijuhiseid

Neuroloog Katrin Sikk annab ülevaate oma eriala uudistest konverentsil Meditsiini Update 2022, mis toimub 1. detsembril kruiisisadama terminalis.

Sikk jätkas, et tänavu on koostatud kaks uut neuroloogiateemalist Eesti ravijuhendit. Esimene neist on "Migreeni esmane diagnostika ja farmakoteraapia täiskasvanutel". Siku sõnul on migreen äärmiselt suure haiguskoormusega neuroloogiline seisund, seda eriti tööealises elanikkonnas. "Eestis pole migreeni tõenduspõhiseid ravijuhiseid seni avaldatud. Eesti migreeni ravijuhendi eesmärgiks on koondada peavalupatsiente käsitlevaile, valdavalt esmatasandi arstidele jm spetsialistidele olulist tõenduspõhist teavet kättesaadavaks ja praktikas hõlpsalt kasutatavaks dokumendiks," rääkis ta.

Kroonilise migreeni diagnoosiga patsientidel, kelle ravi esma- ja teise valiku preparaatidega ebaõnnestub, kasutatakse profülaktilises ravis botuliintoksiini või CGRP-vastaseid monoklonaalseid antikehi. Haigekassa kompenseerib kroonilise migreeni ravi botulismitoksiinisüstidega. "Loodetavasti hakkab varsti soodustus kehtima ravile CGRP vastaste monoklonaalnsete antikehadega," lisas neuroloog.

Teine ravijuhend on "Epilepsia fertiilses eas naistel ja rasedatel". Siku sõnul tekib epilepsia diagnoosiga naisel tihti küsimusi seoses raseduse, sünnituse ja tema tulevase lapse tervisega. "Kõige suurem mure seisneb epilepsiaravimite potentsiaalses kahjustavas toimes tulevase lapse tervisele, samas on kontrollimata epileptilised hood samuti lootele ohtlikud," rääkis Sikk. Ravijuhendi eesmärgiks on parandada Eesti tervishoiu spetsialistide ja epilepsia diagnoosiga naiste teadlikkust epilepsia kaasaegse käsitluse kohta fertiilses eas tüdrukutel ja naistel.

Ta lisas, et sellest aastast ei ole epilepsia diagnoosiga patseintidele ravimite väljakirjutamisel enam haigekassa poolt seatud esmavalikut. Ravimite loetellu on 100%-lise soodusmääraga kantud toimeaineid okskarbasepiin, lamotrigiin, topiramaat, gabapentiin, pregabaliin ja levetiratsetaam sisaldavate ravimpreparaatide esmane väljakirjutamise õigus on neuroloogil.

Tänavuseks heaks uudiseks nimetas ta ka seda, et kardiomeboolilise ajuinfarktiga haigetel, kelle on antikoagulantravi vastunäidustatud, on võimalik ajuinfarkti kordumisriski vähendamiseks paigaldada vasaku koja kõrvakese sulgur. Teenus on Eestis haigekassa poolt tasustatud.

Kõige suurem ootus edaspidisega on Siku sõnul leida ravi neurodegeneratiivsetele (Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, ALS) haigustele. "Kuigi mitu erinevat ravimit (vaktsiinid, monoklonaalsed antikehad, põletikuvastased ravimid) on prekliinilistes ning teise ja kolmanda faasi kliinilistes uuringutes olnud paljulubavad, ei ole siiani ühtegi tervistavat või haiguskulgu modifitseerivat ravi leitud," tõdes ta.