Kohustusliku vastutuskindlustuse paketid valmivad varsti

Eesti kindlustusseltside liidu (EKsL) juht Mart Jesse soovitas kindlustajate nimel tervishoiuteenuse osutajatel ja vajadusel ka erialaliitudel hakata tegema ettevalmistusi seaduse jõustumiseks. „Näiteks tuleks otsustada, kas kindlustuskaitse hangitakse ise või seda tehakse koostööd ka teiste organisatsioonidega, kas võetakse pakkumised otse või kasutatakse selleks kindlustusmaaklerite abi,“ jätkas ta. Samuti tasuks üle kontrollida, et kõik valdkonnad oleksid kindlasti tegevuslubadega kaetud ja puuduste avastamisel paberid korda ajada.

„Kui tegevusluba võimaldab mõne tervishoiuteenuste pakkumist, mida ei osutata ega ole plaanis ka tulevikus osutada, tasub kaaluda selle lõpetamist, sest see võib mõjutada kindlustusandja riskitaseme hinnangut,“ märkis Jesse. Ta lisas, et neile teadaolevalt tuleb teenusega turule kuni viis kindlustusandjat, aga täpne arv selgub edasiste ettevalmistuste käigus.

Ta jätkas, et kindlustusandjad valmistavad end seaduse jõustumiseks ette, sealhulgas aitab EKsL luua automaatset infovahetust kindlustusandjate ja terviseameti infosüsteemide vahel. Lisaks teenuse enda väljatöötamisele käib paralleelselt keskse infosüsteemi arendus terviseameti juures. „Enne kindlustusteenuse käivitamist tuleb ka luua võimalus ravivigade tuvastamiseks meditsiiniekspertide kaasabil,“ rääkis ta. „Need kaks asja - infosüsteem ja koostöö ekspertidega - on oluliseks eelduseks selle kindlustusteenuse edukaks käivitamiseks.“

Teenuste hinnastamisest ja turu rahalistest mahtudest on Jesse sõnul EKsLil keeruline rääkida, sest kindlustusmakseid kujundavad kindlustusandjad ning hind sõltub iga konkreetse tervishoiuteenuse osutaja riskitasemest.

Regionaalhaigla administratiivdirektor Aivi Karu rääkis, et nende haiglal praegu ei ole vastutuskindlustuse lepingut, tulenevalt vaidluste väikesest mahust on see ebaotstarbekas. Seetõttu ei teki neil ka aastas ühtegi kindlustusjuhtumit. Ravikvaliteedi alaseid vaidlusi, kus tõsiselt on üleval rahalise tagajärjega küsimus regionaalhaigla poolt oodatavast tasemest halvema ravikvaliteediga tervishoiuteenuse osutamisest, on aastas keskmiselt üks.

Arstide Liit on sõlminud vastutuskindlustuse lepingu oma liikmetele kindlustuskaitse saamiseks, kuid kõik haigla arstid ei ole liidu liikmed ja sama kehtib ka õdede ja muu personali kohta.

Kui haiglas on juhtunud raviviga või mõni muu keeruline olukord, siis Karu sõnul on raporteeritakse patsiendiohutusjuhtumid vastavas infosüsteemis. “Arendame tüsistuste dokumenteerimise kultuuri, patsiendi poolt esitatud pretensioonid lahendame vastavalt ettenähtud protseduurile,” rääkis Karu.

Otseselt muudatusi selles töökultuuris ka edaspidi plaanis ei ole. “Täpsemaid kokkuleppeid ja lahendusi vajab riigi tasemel see, kuidas peaks toimima tüsistustest raporteerimine selleks, et rakenduks arsti kriminaalvastutusest vabastamine,” viitas ta probleemile, mis on veel üleval.

Ka kliinikumil ei ole lepingut ühegi kindlustusandjaga. Tartu Ülikooli Kliinikumi jurist Mai Ärmandi sõnul praegune haiglate rahastamise hinnamudel kindlustusmakseid ka ei sisalda. „Seaduse jõustudes tekib kohustus korraldada riigihange ja sõlmida selle tulemusel kindlustusleping. See lahendab võimalikud probleemid siiski vaid osaliselt, kuna kindlustusandjal lasub kohustus tasuda hüvitis seaduses sätestatud maksimaalses määras," jätkas Ärmand. "Juhul, kui nõue on suurem, säilib nõudeõigus tervishoiuteenuse osutaja vastu,“ viitas Ärmand ühele nüansile, mida uus seadus lõpuni ei lahenda.

Kliinikumis tekib aastas keskmiselt kuni viis väljamaksmisele kuuluvat nõuet. 2022. aastal raviti haiglas aga patsiente ligi 765 000 korral, neist 39 752 patsienti oli statsionaarsel ravil.

Ravivigadest raporteerimine on neil juba aastaid korraldatud POI süsteemi kaudu. „Kliinikum juurutas elektroonilise patsiendi ohujuhtumite süsteemi (POI) juba aastaid tagasi, sama kaua on kasutusel ka ettepanekute, kaebuste ja tänuavalduste süsteem. Tagasiside meetodeid patsientidele on veel – näiteks on võimalus anda vahetut tagasisidet, osaleda rahulolu-küsitlustes ning pöörduda kliinikumi poole otse. Need süsteemid hoiame ka tulevikus töös. Seaduse jõustudes luuakse ka üleriiklik patsiendiohutuse andmekogu,“ loetles Ärmand.

Äripäeva Akadeemia korraldab 7. septembril koolituse, kus vandeadvokaat Lise-Lotte Lääne selgitab teemat läbi seadusandliku- ja elulise temaatika. Koolitus "Tervishoiuteenuse osutaja vastutus ja vastutuskindlustus" annab teadmised uuest patsiendikindlustuse regulatsioonist, mis jõustub 01. juulil 2024 ning ülevaate hetkel kehtivast tervishoiuteenuse osutaja vastutusest.

Koolituse edukal läbimisel 4 täiendõppepunkti! Tutvu koolitusega SIIT.