Ettevaatust, kelmid kasutavad terviseandmete leket juba petuskeemides ära

Politsei teatas, et nende poole on pöördunud inimesed, kes on saanud kelmilt kõne seoses hiljutise terviseandmete lekkega. Tervishoiuteenuste osutajad selliseid kõnesid ei tee, inimesed, keda see leke puudutab, saavad personaalsed teavituse e-kirja teel, vahendas Äripäev politsei- ja piirivalveameti selgitusi.

14. detsembril teavitasid politsei, prokuratuur ja andmekaitse inspektsioon, et Asper Biogene OÜst on massiivselt lekkinud inimeste terviseandmeid. Andmebaasist laaditi alla ligikaudu 100 000 faili koopiat, milles on esialgsetel andmetel umbes 10 000 inimese isiku- ja terviseandmeid. Teada anti ka, et neid inimesi teavitatakse sellest isiklikult.

15.detsembril teatas politsei, et kelmid kasutavad avalikuks tulnud andmeleket ära. Inimestele helistatakse ning antakse teada, et tema terviseandmed on lekkinud, ning seejärel küsitakse täiendavaid küsimusi. Kelmide tegelik eesmärk on kätte saada inimeste pangakontoga seotud andmed ja raha. Halvimatel juhtudel võivad nad hakata ka raha välja pressima. "Kui saad sellise kõne, katkesta see kohe ja pöördu politseisse," andis politsei käitumisjuhendi.

Lõuna prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupi juht Jaanus Juhanson ütles teates, et inimesi, keda terviseandmete leke puudutab, teavitatakse e-kirja teel ning seda teevad tervishoiuteenuste osutajad, kes saadavad personaalsed teavitused lekkega seotud inimestele. Samuti on andmeleket puudutav täiendav info lisatud terviseasutuste kodulehtedele. "Kindlasti ei toimu inimeste teavitamine telefoni teel, nagu kelmid on seda teinud,“ lisas ta.

Juhanson soovitas olla erakordselt tähelepanelik ka e-kirjade sisu suhtes, kus saatjaks on tervishoiuasutus või seda jäljendav kolmas isik ja kirja sisu puudutab teie terviseandmeid. "Ärge klikkige ühelgi veebilingil ega tehke midagi enne, kui olete täiesti veendunud, et saatja on tõesti tegelik tervishoiuteenuse osutaja,“ ütles ta teate vahendusel.

Kui inimesed soovivad oma andmete lekkimise kohta küsida täiendavaid küsimusi, siis peavad nad seda tegema digiallkirjastatud avaldusega või muul isikutuvastust võimaldaval viisil, et tervishoiuteenuse osutaja saaks veenduda, kas andmeid küsib inimene, kellena ta väidab end olevat.

Delikaatseid andmeid saanud kurjategijad võivad hakata ka nendelt inimestelt raha välja pressima. „Kui keegi, kelle andmed lekkisid, saab väljapressiva sisuga teate või kõne, siis tuleb kohe pöörduda politseisse. Sellises olukorras ei tohi kunagi raha maksta ega teha muid tegevusi, mida inimeselt nõutakse,“ hoiatas Juhanson. "See julgustab kurjategijaid edasi tegutsema ning ei kindlusta andmete tagastamist ega seda, et kurjategija need ise kustutab.“