Tsvetkov: onkohaigete taastusravis saab veel palju edasi liikuda

Eduard Tsvetkov koos hematoloog Mariken Rossiga teevad sel teemal vebinari arstidele ja õdedele pealkirjaga “Füüsiline treening - vähiravi lahutamatu osa?” 11.04 koostöös Meditsiiniuudistega.

Lühike vastus on, et vähe. Olulisem vähem kui peaks olema. Arvestades onkopatsientide numbritega Eestis, siis taastusravi saavate patsientide arv on nullilähedane.

Võib olla on aimatav väike trend, et patsientide arv kasvab, kuid onkopatsiendid jõuavad meieni pigem teiste diagnoosidega ja ravitöö käigus me leiame, et tegemist onkopatsiendiga, kellel mingil eluetapil on olnud onkospetsiifiline ravi.

Meie juurde saab inimesi suunata tavalise saatekirja alusel, samuti me alati vastame e-konsultatsioonidele. Perearstil/-õel on patsiendi teekonnal keskne roll. Enamus vähidiagnoosiga inimestest elavad veel kaua ja nende elukvaliteedi parandamine ja terviseriskide modifitseerimine jääb perearstile – see ongi see moment, kus preventsioon kerkib esikohale.

Esmatasandi meditsiin tegeleb palju ennetustööga ja vähipatsiendi teekonna haldamine on üks osa sellest.

Taastusravi on oluline igas etapis. Tänapäeval me räägime prehabilitatsioonist. mis on oma olemuselt ettavalmistus raviks. Olgu see kirurgiline sekkumine või kemoteraapia. Prehabilitatsiooni printsiip juba täna toimib näiteks endoprtoteesimise teekonnal.

Igasugune füüsiline aktiivsus on teretulnud. Treeningala ja intensiivsus on indidviduaalne. Et inimene jätkaks treeninguga, peab see olema meelepärane. Seega on äärmiselt oluline leida spordiala, mis sobib. Mis puudutab intensiivsust, siis vastunäidustuste puudumisel on kõik intensiivsused lubatud. Mõne spordiala puhul on tegemist kõrge intensiivsusega (nt jalgpall, poks), mõne puhul madala intensiivsusega (nt curling, vibulaskmine). Madala-mõõduka intensiivsusega treeningud on lubatud peaaegu kõigile.

Meie oma keskuses enamasti kasutame jõusaali ja statsionaarseid rattaid. Samas on valikus ka jooksulint ja bassein.

See on kriitilise tähtsusega. Esiteks, igas staadiumis parandab füüsiline treening elukvaliteeti, aitab võidelda depressiooniga ja ärevusega. Tänapäeval meil on andmeid selle kohta, et treening aitab paremini taluda kemoteraapiat ja mõjutab kemoteraapia edukust. Teiseks, isegi terveks tunnistatud onkopatsientidel jääb tõenäoliselt kõrgem kardiovaskulaarne risk terveks eluks, kuna väga paljud preparaadid, mida kasutatakse vähiravis, on kardiotoksilise toimega. Mõni vähiravi kaugtüsistus väljendub aastaid peale teraapiat.