Elektroonilise ravimiinfo teemalisel Euroopa konverentsil räägiti väljakutsetest ja vaadati tulevikku

Liidu teatel jäid konverentsil kõlama mõtted, et elektroonilise ravimiinfo rakendamine Euroopa Liidu (EL) riikides peaks toimuma harmoniseeritult, patsiente kaasates ning elanikkonna teadlikkust usaldusväärsetest elektroonsetest infoallikatest samm-sammult tõstes ning et koos kõigi huvigruppidega tuleb välja töötada tõhus lahendus ka nendele patsientidele, kellel puuduvad isiklikud vahendid digilahendustele ligipääsemiseks.

Konverentsil osales üle kahesaja kuulajat Balti riikidest, Põhjamaadest, Poolast, Türgist, Šveitsist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Belgiast, Tšehhist, Horvaatiast, Kreekast, Ungarist, Serbiast ja Rumeeniast. Osalejate seas oli nii ravimitootjate, tervishoiuspetsialistide kui ka ravimiametite esindajaid.

Konverentsi esimene pool oli pühendatud ELi õigusraamistikule ja eesootavale ravimireformile ning ravimiinfo elektrooniliselt kättesaadavaks tegemisele nii tervishoiutöötajatele kui ka patsientidele. Eesti poolt lausus tervitussõnad Heleni Mäe ravimiametist, andes ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekutest uue direktiivi ja määruse kohta, mille pikemaaegne eesmärk on vähendada regulatiivset koormust ja toetada innovatsiooni (ravimireform ei sea kindlat ajaraamistikku ePI juurutamisel ning iga liikmesriik saab ise otsustada, kas ja mil määral asendab elektrooniline patsiendi infoleht paberinfolehe pakendites).

Sini Eskola Euroopa ravimitootjate assotsiatsioonist arutles, kuidas tulevikus kindlustada ELi üldist farmaatsiaalast seadusandlust ja ePI rolli selles protsessis. Ta rõhutas vajadust ühtlustatud lähenemisviisi järele ePI juurutamisel kogu ELis, et tagada järjepidevus ja tõhusus regulatiivsetes praktikates.

Euroopa ravimiameti esindajad Juan Garcia Burgos ja Elizabeth Scanlan heitsid pilgu elektroonse ravimiinfo tulevikku ning jagasid teavet Euroopa ravimiameti pilootprojekti kohta, kuhu olid lisaks Euroopa ravimiametile kaasatud viie riigi ravimiametid ja ravimitootjate kohalikud esindused. Müügiloahoidja pilootprojektis osalemise kogemust jagas Novartise esindaja Astrid Kragt Hollandist, kes andis ülevaate tehnilistest aspektidest tekstifailide konverteerimisel elektroonseks tooteinfoks. Anne Moen andis ülevaate avalik-erasektori partnerluses ellukutsutud Gravitate Health’i ePI projekti edusammudest ja saavutustest.

Konverentsi teises pooles tutvustati ePI edu Norras ja Hispaanias. Neist esimeses on elektrooniline tooteinfo läbi Felleskatalogeni kättesaadav nii tervishoiuspetsialistidele kui ka patsientidele. Norra ravimiameti strateegiadirektor Dag R. Jordbru tutvustas Norra avalikkuse ePI teadlikkuse suurendamise kampaaniat. Riik loodab paberinfolehelt elektroonilisele patsiendiinfolehele täielikult üle minna viie aasta perspektiivis ning, kui see on õigustatud, turule tuua ainult ingliskeelsed pakendid.

Sarnaselt Norraga elektroonilise patsiendi infolehe riiklikul tasandil juurutanud ka Hispaania. AEMPS CIMA loomist ja haiglates kasutamise rakendamist tutvustasid Evinn Drusys Hispaania ravimiametist ja Ana Medina Guerrero Farmaindustriast, rõhutades ePI eeliseid patsientide ohutuse parandamisel ja regulatiivsete protsesside sujuvamaks muutmisel.

Eestis on ravimiinfo ja patsiendi infoleht tervishoiutöötajatele ja patsientidele kättesaadav ravimiregistri PDF-failidena, mis ei ole ePI. Eesti elanikkonna valmisolekut ja hoiakuid seoses paberinfolehelt üleminekuga elektroonilisele infolehele tutvustas ravimitootjate liidu tellitud ja Norstati tehtud telefoniuuringu põhjal Aet Raukas. Uuringu tulemuste kohaselt eelistavad inimesed praegu veel harjumuspäraselt saada infot paberil, kuid juba on näha, et tulevikus ollakse valmis minema üle digilahenduste kasutamisele. Juba praegu pöörduks üle poole ehk 61% kõigist vastanuist ravimi kohta infot otsides internetti ning elektrooniliselt infolehe lugemisse suhtub positiivselt või neutraalselt 72% küsitletuist.

Konverentsi lõpuosas pidasid dialoogi patsientide esindaja Janek Kapper puuetega inimeste kojast ja konverentsi moderaator Kristin Parts SpeakSmartist, kes arutasid patsientide vaatenurki ePI-le, rõhutades patsiendikesksete lähenemisviiside olulisust ePI arendamisel ja rakendamisel. Kõlama jäid mõtted, et elektroonilise ravimiinfo lahenduste väljatöötamisel peaksid patsiendid olema kaasatud võimalikult varakult ja projekti igas etapis, ükski patsient ei tohi tunda, et on digilahendustega rutates kõrvale jäetud ning et üleminekul peame tagama patsiendiohutuse ja maksimaalselt kasutama elektroonilise ravimiinfo eeliseid trükitud paberinfolehe ees, teavitades avalikkust ning tõstes elanikkonna teadlikkust.