Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti tervishoid kui külake tegevvulkaani jalamil
2017. aasta märksõnaks tervishoiuvaldkonnas on muutunud rahastamine, mille tulemused puudutavad tulevikus kõiki Eestimaa inimesi, kirjutab Eesti Arstide Liidu president Lembi Aug.
Eesti Arstide Liidu president Lembi Aug Foto: Raul Mee / Äripaev
Aastaid on nii tervishoiutöötajad kui ka väliseksperdid juhtinud tähelepanu asjaolule, et toimiv tervishoiu rahastamismudel, mis baseerub töötavate inimeste poolt ravikindlustusele seaduse alusel eraldataval rahal (13% sotsiaalmaksust), ei ole vananevas ühiskonnas jätkusuutlik.
Esmaspäeval kohtusid tervishoiuvaldkonna töövõtjad ja tööandjad, et rääkida läbi järgmise perioodi kollektiivlepingu tingimused. Eesti Arstide Liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul püüti kohtumisel selgusele jõuda rahalistes võimalustes ja otsusteni veel ei jõutud.
Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa tõdeb, et tervishoiuvaldkonna juhtimine on aina enam libisemas sotsiaalministeeriumi käest haigekassa kätte ning majanduslikud kaalutlused otsuste tegemisel saamas aina määravamaks.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on 2018 aasta, mil seni tehtud töö peaks hakkama vilja kandma. Tänavu on kavas käivitada ka mitmed uued projektid, mis kõik sel aastal veel valmis ei saa.
Alates 2009. aastast on Eesti elanikud teatanud katmata ravivajaduse pidevast suurenemisest, eriti hambaravi ja eriarstiabi teenuste osas, selgub Euroopa Komisjoni värskest raportist liikmesriikide kohta.