Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Praxis: diabeet pole riigile oluline
Diabeedi ulatuslik levik ja haiguse levimuse edasine kasv on oluline meditsiiniline probleem, mis on tervishoiule järgnevate aastate jooksul tõsine väljakutse.
Gerli Paat-Ahi Foto: Mõttekoda Praxis
Diabeedi levik on olnud viimasel aastakümnendil märgatava tõusutrendiga ja sarnaselt muu maailmaga, võib ka Eestis eelduseks võtta, et diabeedi levik rahvastikus on aladiagnoosimise tõttu suurem kui siiani arvatud. Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni (IDFi) analüüsi kohaselt oli diabeedi levimus Eesti täiskasvanute seas 2015. aastal 5,7% ja prognoositavalt tõuseb 2030. aastaks 10,3%ni.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 väljatöötamiskavatsuse. Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada eluiga, vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervisealast ebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel.
Kuigi Euroopa Liidu keskmisest jääb Eesti tervisenäitajate poolest alla, on Läti ja Leeduga võrreldes meie inimeste tervis parem, kirjutab Tervise Arengu Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa.
Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik Marika Inno andis tervisestatistika teabepäeval ülevaate tervishoiuasutuste tegevusest aastatel 2007–2016.