e-tervis alustab poliitikute otsusel septembrist

Põhilised muudatused- mida uue süsteemi käivitamine kaasa toob-puudutavad eelkõige tervishoiutöötajate tööharjumusi. Nii peavadtervishoiusüsteemiga liitunud meedikud hakkama igapäevaseltkasutama ID-kaarti ja kasutusele võetakse standardiseeritud meditsiinidokumendid.<br /><br />Standardiseerimise käigus süstematiseeriti ja muudeti ühetaolistekserinevates raviasutustes kasutusel olevad saatekirjad ning igalevastusele (nt röntgen- vereproov) töötati välja kindladvastusetüübid- kinnitab Sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonnajuht Kaja Kuivjõgi. „Arstide töö teeb kindlasti lihtsamaks see- etenam ei pea valima mitmesaja saatekirja vahel- vaid digilookasutuselvõtuga tuleb kasutusele seitse standardiseeritudsaatekirja tüüpi.“<br /><br />Digiloo rakendumisel jätkab arst ravidokumentide täitmist omaraviasutuse infosüsteemis ning terviseinfosüsteemi edastatakseainult ravijuhtude kokkuvõtted. Samuti näeb arst patsiendi kohtadigiloosse päringut saates patsiendi haiguslugu oma raviasutuseinfosüsteemi tuttava arvutipildi kaudu. Kui patsiendi andmeidraviarsti enda infosüsteemis ei ole- saab arst teha digiloost nendekohta kiire päringu ning ei pea aega kulutama patsiendi üldandmetesisestamisele. Süsteemi käivitumisel hakkab pidevalt vähenema nendejuhtude arv- kus arst patsiendi eeltäidetud infot kas endainfosüsteemist või digiloost ei leia.<br /><br />Kõige olulisemaks muutuseks peab E-tervise sihtasutuse juht MadisTiik meditsiinitöötajate jaoks harjumist uue õigusruumiga. „See-mis on arstidele uus- on kogu see õigusruum- digitaalmaailma töökorralduse erinevused pabermaailmaga võrreldes-“ selgitab Tiik.Terviseinfosüsteemi rakendumisega peavad meedikud ka aktiivseltID-kaarti kasutama hakkama. „Niikaua kuni meedik arvuti tagatöötab- senikaua on ID-kaart lugejas- kui ta arvuti juurest lahkub-võtab ta oma kaardi lugejast kaasa-“ tutvustab Tiik varsti kehtimahakkavat uut rutiini.<br /><br />Tiigi sõnul on terviseinfosüsteem piisavalt turvaline vältimaksväljapoolt tulevaid ründeid- probleeme võivad tekitada pigemtervishoiusüsteemi seest tulevad väärkasutused. „Täna ei ole teadaühtegi juhtumit- kus oleks rünnatud raviasutuse infosüsteemi ningsealt andmeid lekitatud. Küll aga on juhtumeid- kus on toimunudraviasutuse siseseid asjatuid vaatamisi-“ sõnab Tiik. Seaduse järgion õigus patsiendi infot vaadata vaid raviarstil- kelle allmõeldakse tervet ravimeeskonda. „Ärge toppige oma nina patsiendidigilukku kui teil pole ravisuhet- te jääte kohe vahele-“ rõhutabTiik.