Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peamiseks surmapõhjuseks on südame-veresoonkonnahaigused
Alanud südamenädalal tuletatakse inimestele
meelde, et südame-veresoonkonnahaigused on Eestis suurimaks eluaastate kao
põhjustajaks.
Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu. Need on ka peamiseks surmapõhjuseks — 2009. aastal oli üle poole surmasid ehk 8796 juhtumit tingitud vereringeelundite haigustest, kirjutas Delfi.
Käimasoleva südamenädala puhul tasub
uurida, kuidas oma mootori esimesi kulumismärke ära tunda. Näiteks tihti
kimbutava seletamatu väsimuse korral tasub kahtlustada südamehaigust.
2010. aastal suri kokku 15 782 Eesti
elanikku, 7756 meest ja 8026 naist. Võrreldes 2009. aastaga on surmade arv
kahanenud 2 protsenti, selgub Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste
registri andmetest.
Ida-Tallinn Keskhaigla kardioloog Rein
Vahisalu sõnul peegeldavad südamehaigused üsna hästi seda, kuivõrd inimese
närvikava pingeolukordadele vastu peab, kirjutas Tallinna linnavalitsuse
häälekandja Pealinn.
Pidevalt pinge all olev süda ei oska
lõõgastusperioodil midagi peale hakata ning inimene hakkab esimestel
puhkusepäevadel tundma rinnus torkeid või südames vahelööke, räägib Ida-Tallinna
keskhaigla kardioloog Rein Vahisalu Õhtulehes.