Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geenivaramu ootab tulemusi viie aasta pärast
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu
teaduslabori juhataja Kaarel Krjutškovi sõnul on nende teadlastel praegu tööd
rohkem kui tegijaid.
Eelmise aasta lõpus sai geenivaramu eesmärk koguda kokku 50 000 inimese andmed täidetud ning nüüd on Krjutškovi sõnul asi huvitavamaks läinud, vahendas err.ee. "Põhitegevus on meil koondunud enda majja ja meil on suurenenud teadlaste hulk ja suureneb veelgi. Näiteks doktorikraadiga inimesi on meil kaheksa, mis on juba täitsa arvestatav kogus," rääkis ta ETV hommikusaates "Terevisioon".
Akadeemik Richard Villemsi arvates pole
mõtet inimestes luua illusioone ühele inimesele keskenduvast
personaalmeditsiinist, pigem tuleb rääkida grupipõhistest ravimitest ja
gruppidele keskenduvast meditsiinist.
Eerik Lepisk on oma geenid teaduse heaks
loovutanud kaks korda. Esimest korda neli aastat tagasi, mil ta ise otsustas
doonoriks hakata, ning teist korda sel esmaspäeval, mil geenivaramu kutsus teda
kordusuuringule, kirjutab Tartu
Postimees.
Valitsus andis loa anda 6000 koeproovi USA
teadusasutusele uuringuteks, mille eesmärk on iseloomustada Eesti elanike seas
ringlevaid genoomseid variante.
Mullu 50 000 inimese andmed kokku saanud
Tartu ülikooli Eesti geenivaramu astub teadustöös suure sammu edasi ja kutsub
kordusproove andma 2000 inimest üle Eesti, kirjutas ERR-i uudistekülg.