Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sagenenud kukkumine võib olla Alzheimeri varaseks indikaatoriks
Teadlased on leidnud, et sagenenud
kukkumiste arv võib ennustada isegi väga varases staadiumis olevat Alzheimerit,
aidates kaasa selle haiguse varasele äratundmisele ja diagnoosimisele, kirjutas
ERRi
teadusportaal.
Alzheimeri tõve levimus üle 65-aastaste seas on 6–8%, moodustades üle poole kõigist dementsussündroomidest. Arvatakse, et närvirakkude valikuline hävimine selle haiguse korral tekib lahustumatu valgu amüloidi ladestumisest ajus. Amüloidi ladestumise algusest esimeste haigusnähtude ilmnemiseni võib kulub umbes 15–20 aastat. Seetõttu otsitakse pidevalt märke, mis ennustaks haiguse teket enne kui mälukaotus või mõtlemise halvatus.
Uue uurimuse kohaselt kuhjuvad Alzheimeri
tõbe põdevatel patsientidel amüloidsed laastud lisaks ajule ka silmade
võrkkestas. See protsess toimub juba haiguse varases järgus ning seega võib
silmade uurimine aidata haigust varakult diagnoosida, vahendab Novaator.
USAs ollakse murelikud, et sealne nn beebibuumi põlvkond (sündinud 1946-1964) hakkab järsult suurendama alzheimerisse surevate inimeste statistikat, sest juba praegu on see surma põhjuste seas kuuendal kohal, vahendab Bloomberg.
Prantsuse president Nicolas Sarkozy esines
möödunud reedel Pariisis peetud Alzheimeri konverentsil, kinnitades
oma pühendumist nimetatud tõve vastasele võitlusele. Sellest peaksid
eeskuju võtma ka teised juhtivad poliitikud ja avaliku elu tegelased, kirjutas
E24.