Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Möödunud aastal kasvas hüppeliselt noorte ja keskealiste meeste enesetappude arv
Statistikaameti andmetel kerkis möödunud aastal enesetappude arv hüppeliselt noorte ja keskealiste meeste vanusegrupis, mida võib rahvusvahelistele uuringutele tuginedes tõlgendada kui masu hilinenud mõju inimestele. Suitsiidide põhjuste mõistmiseks on spetsialistide sõnul vaja hädasti uusi süvauuringuid, sest 1999. aastal tehtud järeldusi ei saa uutesse oludesse üle kanda.
Kui 2013. aasta andmed näitasid positiivset trendi, mil enesetappude arv oli üle aegade madalaim, siis 2014. aasta statistikas kerkivad numbrid taaskord, meenutades suurusjärkudelt 2000. aastate keskpaika, vahendas ERR Uudised.
Suremus enesetappude tagajärjel on Eestis võrreldes 1994. aastaga vähenenud ca 2,7 korda. Samas pole viimase 10 aasta jooksul toimunud märkimisväärset langust, selgub vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimiseks moodustatud rakkerühma töö aruandest.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) värske raporti kohaselt tehakse maailmas enesetapp keskmiselt iga 40 sekundi tagant. Kuigi suitsiidirisk kasvab arenenud riikides oluliselt üle 50-aastaste hulgas, on enesetapp üheks juhtivaks surmapõhjuseks ka noorte täiskasvanute seas, kirjutas ERRi teadusportaal.
Arstide assisteeritud suitsiidid on Hollandis olnud seaduslikud juba aastast 2002. Arstid võivad aidata patsiendil surra, kui tema soov on vabatahtlik, kui see on põhjalikult läbi mõeldud ja kui patsient tunneb oma tervislikust seisundist tingitult kannatusi ning tal puudub lootus paranemisele, kirjutas Medical News Today.