Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kes peab tervishoiuteenuse osutamisel tagama tõlketeenuse?
Tõlketeenuse otsimise ja rahastamise kohustust ei ole ühelegi tervishoiuteenuse osutajale pandud ja tegemist on töökorraldusliku küsimusega.
Foto: Scanpix/Caro
Oma igapäevasest praktikast oskavad paremini rääkida haiglad ise ning see võib olla ka erinevates tervishoiuasutuses erinev.
Novembri algul toimunud arstide liidu eetikakonverentsil „Keel kui kutseoskus“ ütles keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk, et ühe Ukrainast pärit arsti keeleoskus on toonud Valga Haiglale kaasa inspektsiooni menetluse.
Arstide liidu eetikakonverentsil meenutati, et kolmandatest riikidest Eestisse saabuvate arstide küsimus kerkis rohkem esile umbes 10 aastat tagasi, sest Ida-Virumaa suuremate haiglate juhid ütlesid, et neil on mujalt pärit arste vaja.
Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk selgitas arstide liidu eetikakonverentsil, et keelenõuded on Eestis kehtestatud neile, kes ei ole oma haridust omandanud eesti keeles.
Mustamäe Keskuse kõrvale on peagi kerkimas mahukas uus esmatasandi tervisemaja. 6-korruselisse hoonesse on oodatud erinevad terviseteenuste pakkujad alates perearstidest lõpetades erispetsialistide ja vaimse tervise praksistega. Mitmed teenusepakkujad, sh mainekas labor on broneerimislepingud juba sõlminud, kuid ruumi on veel piisavalt kliinikutele, kes soovivad asuda uues hoones mitme linnaosa sõlmpunktis nii auto kui ühistranspordiga hästi ligipääsetavas kohas.