Tallinnas toimus juunis konverents “Toiduallergia - hirmud ja tegelikkus”, kus tutvustati Tartu Ülikooli poolt juhitava konsortsiumi ühisprojekti Allergofood käigus tehtud uuringu tulemusi. Konsortsiumisse kuulusid veel Eesti Toiduainetetööstuse Liit, Tartu Ülikooli Kliinikum, Icosagen Cell Factory OÜ ja Naxo OÜ.
- Allergofoodi uurijad leidsid,
et viiel protsendil vaatlusalustest lastest oli mingi nõeltorketest positiivne. Foto: ÄP/Andres Haabu
Põhja-Eesti Regionaalhaigla vanemarst pulmonoloogia-allergoloogia erialal ja Tartu Ülikooli vanemteadur Svetlana Sergejeva on Allergofoodi projekti koordinaator ja projekti alaprojekti “Eesti rahvastiku sagedamate sensibiliseerumise ja toiduallergia põhjustavate allergeenide kindlaks määramine” juht. Toiduallergiast, allergeenidest ja riskifaktoritest sissejuhatavalt kõneldes rõhutas ta, et allergia terminit kiputakse Eestis väärkasutama. Kõike, mis toidu tõttu juhtub, peetakse allergiaks. Tegelikult on allergia doktor Sergejeva sõnul aga ülitundlikkuse reaktsioon: teisisõnu immunoloogiline ülitundlikkus, mille puhul inimene reageerib (antud kontekstis) toidule tugevamalt või rohkem kui terve inimene.
Seotud lood
Sügelevad silmad, vesine nina ja aevastamine; allergiahooaeg on kohe käes. Hiljutise uuringu andmete kohaselt aga võib heinapalaviku sümptomeid leevendada lihtsa probiootikumiga.
Rahvusvaheline uuring kinnitab, et müüdid Eesti väikelaste toiduallergia kasvust ei vasta tõele. Esimest korda uuriti süsteemselt reaktsiooni enam kui 60 allergeenile ja tulevikus loodetakse selgust saada, kui oluline allergeen on säilitusained, vahendas Novaator.
Pilden-Sarve sõnul keskenduti esialgses analüüsis 15 riskifaktori mõjule atoopilise dermatiidi (AD) tekkel, mis on väikelastel enim esinev allergiline haigus.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024