Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maahaigla pediaatril tööd jagub
Viljandi haigla lasteosakonnas on 3–6 ühekohalist palatit, järgmisel aastal ilmselt lasteosakonda enam ei ole, see saab osaks sisehaigusteosakonnast.
Lastearsti vastuvõtul. Foto on illustreeriv. Foto: Panthermedia /Scanpix
Viljandi haigla lastearst Gerli Mirka rääkis, et nende maakonnas on umbes 9300 last. Haiglas oli eelmisel aastal natuke üle 300 sünnituse, statsionaarseid juhte 200 ringis, ambulatoorsete vastuvõttude osas on juhtude arv umbes 350 juhtu poolaastas.
Laste arstiabi teema püstitamine viitab süsteemis esinevatele probleemidele. Süsteemide toimivust hinnatakse mitte niivõrd protsesside, kuivõrd tulemuste kaudu. Seega – kuidas hindame eesti laste tervist täna, 21.sajandi teisel kümnendil?
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna audiitor Pille Kuusepalu sõnul ei jõua pooled lapsed arsti juurde, kuhu nad on suunatud. Eriti kurb on olukord käitumishäiretega laste puhul.
Eesti Lastearstide Seltsi president Ülle Einberg sõnab, et perearstireformiga paralleelselt oleks pidanud uuendama ja korrastama teise tasandi pediaatrilist abi, mis on siiani tegemata. Praegu on mõrud viljad juba käes.