Eesti Perearstide Seltsi president Le Vallikivi leiab, et tervisekeskuste loomisele on lähenetud valest otsast.
- Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi Foto: Eiko Kink / Äripäev
Tervisekeskuste teemal on jätkuvalt needsamad probleemid, millele Eesti Perearstide Selts juba korduvalt ja aastaid tähelepanu on juhtinud. Nimelt on tervisekeskused projekteeritud ja nüüd ka valmis ehitatud enne seda, kui üldse on selgeks saanud see, mis tervisekeskused tegelikult on, milline on nende funktsioon tervishoiumaastikul, milline on nende sidusus teiste tervishoiu ja sidusvaldkondadega, milline on nende organisatoorne ja rahastusmudel jne.
Seotud lood
Tervisekeskuste eurotoetuste esimeses voorus taotlemisest loobunud Saarde vallavalitsus kaalub II voorus osalemist, kuid palub otsustamiseks sotsiaalministeeriumist nõu.
Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi kinnitas, et hästifunktsioneerivad esmatasandi tervisekeskused on ka EPSi prioriteet, mistõttu 10 aasta perspektiivis oleks väga tore, kui me suudaks Eesti kõik piirkonnad nendega katta, aga mitte selle hinnaga, et esmatasand oma näo ja eesmärgi kaotab.
Esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks esitati 23. juuliga lõppenud taotlusvoorus kokku kuus taotlust: esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks Võrru, Jõgevale, Kärdlasse, Keilasse ja Maardusse ning maakondliku tervisekeskuse rajamiseks Viljandisse. Seega on kahe taotlusvooruga kaetud kõik maakonnakeskused.
Meditsiiniuudiste küsimusele, kuidas peaks perearstide hinnangul jagunema tervisekeskuste eurotoetuste II vooru raha, vastas Eesti Perearstide Seltsi president Le Vallikivi.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!