Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Joobes patsient EMOs on paras peavalu
Joobes patsiendi terviseprobleemide käsitlus haigla erakorralise meditsiiniabi osakonnas on keeruline, kuna normaalset vestlust, läbivaatust ja meditsiinilisi protseduure on joobnuga väga raske läbi viia.
Foto on illustreeriv. Kõikidest kiirabi patsientidest, kes olid alkoholijoobes, oli alla 21-aastasi 2017. aastal ligikaudu 7%. Foto: Erik Prozes / Äripäev
Sageli viibib osakonnas 10-15 patsienti, ka lapsi, kes vajavad abi, kelle probleem vajab rahulikku hindamist ja lahendamist. Joobega kodanik võib oluliselt häirida teiste patsientide rahu, sageli tehakse haigete või nende lähedaste poolt etteheiteid, miks selline üldse siia toodi ja miks temaga midagi ei tehta või miks tegeletakse ainult selle patsiendiga.
Riigikontrolli täna avaldatud auditist selgub, et lonkav perearstisüsteem kulutab Eesti tervishoius palju rohkem raha, kui peaks. Süsteemi parandamiseks napib arste.
Briti eksperdid, kes esinesid Tallinnas 11. jaanuaril tervise arengu instituudi korraldatud alkoholiravile pühendatud konverentsil hoiatavad, et alkoholitarvitamise häire ravi nõuab aega, tõhusa tugisüsteemi olemasolu ja, mis kõige olulisem, alkoholisõltlase enda tahet muuta oma elu.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) programmi „Kainem ja Tervem Eesti“ raames on alates 2016. aasta juulist ravi saanud 2185 alkoholitarvitamise häirega inimest, 2018. aastal on plaanis teenust laiendada ja teenuseosutamise kohti juurde luua.