Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Insuldi käsitlus ja ravi: kas on ajas muutusi?
Eesti Arstide Päevade (mai 2018) ühe sessiooni teemana võtsid arstid käsile insuldi - ühelt poolt paljuräägitud, kuid teisalt alati uudiseid pakkuva haiguse käsitluse.
TÜ Kliinikumi neuroloog Janika Kõrv kinnitas sissejuhatuseks, et ühest küljest on insult muutunud rohkem ravitavaks haiguseks ja teaduspõhised uuringud käivad selle nimel, et see edaspidi veelgi enam seda oleks. Samas lisandub insuldijuhte aasta-aastalt seoses rahvastiku vananemisega. Endiselt on tegemist invaliidistava ja suurt suremust põhjustava haigusega.
Patsiendid, kes jõuavad neuroloogi või veresoontekirurgi kaudu unearteri stenoosi korrigeerimise protseduurile, on tihti pöördunud vastuvõtule hoopis teiste tervisemuredega.
Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et praegune rehabilitatsioonisüsteemi korraldus ei ole mõistlik ajuinsuldi saanud inimese vaates ning taastusravi või rehabilitatsiooni vajav inimene võiks selle saada ühest kohast.
Ülikoolilinnas Tartus on koostöös üleilmse elektroonikahiiuga Philips valmimas juuspeen ja samas imenutikas tehislihas, mis parandab õigeaegsel kasutamisel märkimisväärselt insuldi saanud inimeste lootust jätkata täisväärtusliku elu elamist.
Haigekassa ravikvaliteedi aruanne annab teada 2016. aastal avastatud esmastest vähijuhtudest ja annab ülevaate teistestki rasketest haigetest, nagu insuldihaiged.