Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik tahab tööandjatele uut maksu
Sotsiaalministeerium tahaks rakendada kohustusliku tööõnnetuskindlustuse makse, mis suurendaks mõnede ettevõtete aastast kulu pea saja tuhande euro võrra.
Kindlustuse suurus sõltuks valdkonna riskidest. Foto: Scanpix/ PantherMedia
Sotsiaalministeerium saatis eile kooskõlastamisele kaks väljatöötamiskavatsust, millest ühes tehakse ettepanek uute, paindlike töötingimuste ning teises kohustusliku tööõnnetuskindlustuse loomiseks. Äripäeva hommikuprogrammis seletas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich, mida need ettepanekud täpselt tähendavad.Ehrlichi sõnul on tegu kokkuvõtlikult ideega, mille järgi hakkavad tööandjad iga töötaja pealt aastas maksma kindlat summat tööõnnetuskindlustusele. Idee on sarnane liikluskindlustuse omaga – riik on teinud kindlustuse kohustuslikuks ja erakindlustusfirmad hakkavad teenust pakkuma. Iga tööandja makse töötaja pealt hakkab sõltuma sellest, kui palju ta on teinud ära selleks, et töökeskkond oleks ohtutu ja et õnnetusi ei juhtuks.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) ei toeta kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kehtestamist, kuna see ei aita kuidagi õnnetusi ennetada ning sisuliselt on tegemist tööandjate varjatud maksustamisega, kirjutab EVEA volikogu liige Ille Nakurt-Murumaa.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitab, et sotsiaalministeeriumi ettepanek on luua tööõnnetuskindlustuse süsteem, mis ei suurenda tööandjate maksukoormust. Üks võimalus selleks on vähendada samal ajal näiteks töötuskindlustusmakset.
Riigikogus läbis eile teise lugemise valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega loodetakse tervisekontrolli vajadus siduda senisest selgemalt töökeskkonnast tulenevate riskidega.