„Esimesel aastal oleks lisakulu universaalsest kindlustusest lisanduvate inimeste pealt eeldusel, et nad tarbiks tervishoiuteenuseid sarnaselt praegu kindlustatutega, 80 miljonit eurot ek 5,5 protsenti haigekassa eelarvest,“ nentis Jüristo
Äripäeva raadio „Hommikuprogrammis". „Järgmistel aastatel toimuks normaliseerumine ning kulu oleks praegusest eelarvest 4,4 protsenti – see on hind, mis tuleb maksta nende inimeste tervisekindlustuste eest, kel see puudub või on katkendlik.“Jüristo tõi aga välja, et juba nüüd suureneb nende inimeste hulk, kelle staatus on tööga võrdsustatud ehk kel on küll tervisekindlustus, kuid kes sotsiaalmaksu ei maksa. „Töötamise alusel on ravikindlustus pooltel kindlustatutel, ülejäänutel on see töötamisega võrdsustatud alustel, nagu näiteks pensionäridel, ajateenijatel ja õppuritel,“ märkis ta. „Nende puhul me ei räägi, miks neil on ravikindlustus tasuta,“ viitas Jüristo sellele, et ka praegused 120 000 kindlustuskaitseta inimest võiks sarnastel alustel selle saada.
Õpitud abitust ei karda