Südamepuudulikkus toob Balti riikide ravieksperdid Eestisse

Valk meelitab südant tervislikult kasvama ilma füüsilise tegevuseta.

Äge müokardiinfarkti patsientide haiglaeelne viivitus esimese meditsiinilise kontaktini oli 2016. aastal rohkem kui pooltel juhtudel pikem kui 2 tundi. Seega püsib vajadus paremini teavitada inimesi müokardiinfarktile viitavatest sümptomitest ja kiirabi kiiresti kutsumise olulisusest.

Sel suvel siirdati Helsingi Ülikooli keskhaiglas Eesti arstidega koostöös uus süda juba neljandale eestlasele. Kuna seekordne patsient oli ravil Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, siis kuulusid siirdamismeeskonda kardiokirurg Günter Taal (GT) ja kardioloog Pentti Põder (PP), kes räägivad siirdamistest üldisemalt.

Krooniline südamepuudulikkus on kliiniline sündroom, mille puhul esinevad südame struktuuri ja funktsiooni muutustest tekkinud tüüpilised sümptomid, nagu õhupuudus, pahkluude turse, väsimus. Objektiivseteks tunnusteks on südame pumbafunktsiooni langusest ja intrakardiaalse rõhu tõusust kas rahuolekus või koormusel suurenenud rõhk jugulaarveenides, räginad kopsudes ning perifeersed tursed.

Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.