SCORE mudel on endiselt esikohal

Palusime Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloogilt Urmo Kiitamilt vastuseid kardioloogiliste haiguste ennetamise küsimustele, milles väga tähtsal kohal on ka riskihindamise skoorid.

Kardioloogiliste haiguse ennetamise teemat käsitleb doktor Kiitam ka 24. septembril Kardioloogia tulipunkt 2020 konverentsil.

Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) ravijuhised lähtuvad jätkuvalt SCORE mudelil põhinevast kardiovaskulaarse riski hinnangust. SCORE eelisteks on mugav kasutatavus, suur valim ning võimalus mudelit kohandada vastavalt populatsiooni üldisele riskitasemele.

Uuema süsteemi näitena võib tuua väga suurel valimil põhineva QRISK 3 mudeli, mis on Ühendkuningriigis arendatud põhjalik riskikalkulaator. Erinevate riskikalkulaatorite valimisel tulebki arvestada valimit, mille alusel see on välja töötatud, kasutusmugavust ning saadavat informatsiooni – näiteks SCORE riskitase sobitub hästi ESC ravijuhiste süsteemse käsitlusega.

Ei ütleks, et päris kardinaalseid muutuseid oleks toimunud, erinevate piirväärtuste korrektsioonid on pigem ravikäsitluse evolutsioon. Düslipideemia osas on 2019. aasta juhises samuti piirväärtuseid langetatud, kus näiteks väga kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsientidel on LDL-kolesterooli eesmärkväärtus varasema <1,8 mmol/L asemel <1,4 mmol/L. Erinevate eesmärkväärtuste osas arvestavad ESC juhised muidugi ka patsiendi vanuse ja kaasuvate haigustega, seega tuleb alati tähelepanelik olla, milliseid patsiente millisel eesmärgil ravitakse.

Regulaarne jõukohane füüsiline aktiivsus on jätkuvalt nii kardiovaskulaarse preventsiooni kui ka kardioloogilise taastusravi üks alustalasid. Uudisena on sellel aastal esmakordselt ilmunud ESC spordikardioloogia ja kardioloogiliste patsientide füüsilise koormuse juhis, mis käsitleb antud teemat väga põhjalikult. Spordiaegne äkksurm on epidemioloogiliselt õnneks ikkagi harv juhus, kuid tulenevalt oma traagilisest loomusest ületab sageli uudisekünnise.

Juba toimunud insuldi või infarkti järgselt ehk sekundaarses preventsiooni on jätkuvalt oluline kõikide mõjutatavate kardiovaskulaarsete riskifaktorite kontrolli alla saamine või võimalusel kõrvaldamine (nt suitsetamise lõpetamine!), esmatähtis on ka korrektse pikaajalise antitrombootilise ravi määramine vastavalt patsiendi seisundile ning kaasuvatele haigustele. Uuendatud on ka pikendatud kestvusega (üle aasta) kaksikantiagreantravi ning seonduvalt ka madalas annuses rivaroksabaani näidustusi kroonilise stabiilse isheemiatõvega patsientidel.

Mina hindaks olukorda heaks – kaasaegsed ravimid on praegu saadaval ning enamikel juhtudel ka patsiendi jaoks kättesaadava hinnaga. Uuemate ja kallimate ravimite puhul on teemaks muidugi üsna põhjalikud ning kohati muutuvad soodustingimused, millega kursis olemine nõuab omajagu tähelepanu.

Põhimõtteliselt on igapäevaselt vajalikud ravimid olemas, kuid reaalset kasutamist võib piirata soodustuse puudumine – näiteks PCSK-9 inhibiitorid on hetkel kättesaavad suhteliselt piiratud patsientide grupile, kuigi kehtivad ravijuhised võimaldaksid oluliselt laialdasemat kasutamist.