Tervislikule toitumisele pannakse alus väikelapseeas

Laps ei ole väike täiskasvanu. Tema kiire kasv ja areng eeldavad suuremat hulka makro- ja mikroelemente. Lisaks kujundab lapse toitumine, eriti esimestel eluaastatel, tema tervist tulevikus. Seetõttu aitab vajalik toitainete, vitamiinide ja mineraalainete kogus tagada lapse harmoonilise füüsilise, vaimse ja emotsionaalse arengu ehk hea tervise.

Üle üheaastaste laste toitumisest, olukorrast Leedus, rahvusvahelistest soovitustest, D-vitamiini, raua, oomega-3–rasvhapete ja muude ainete olulisusest ning nende puudusega seotud probleemide lahendamisest rääkis Vilniuse ülikooli haigla Santara kliiniku lastehaigla laste gastroenteroloogi prof Vaidotas Urbonas.

Laste toitumine esimestel eluaastatel on aluseks nende tervise kujundamisele tulevikus. Tõsi, ei saa väita, et esimene ja teine eluaasta oleksid olulised ning kolmas enam mitte, kuid esimesed tuhat päeva (eostamisest kuni 2aastaseks saamiseni) on eriti tähtsad. Teadlased peavad seda perioodi ülioluliseks, sest siis toimub lapse kehas palju muutusi. Kõige tähtsam on, et vanemad saavad seda protsessi mõjutada, suunata lapse füüsilist kasvu, ainevahetust, immuunsust, harjumusi ehk lapse tervist tulevikus.

Milline on üle aastaste laste toitumise olukord Leedus?

Leedus pole üheaastaste laste toitumine paha, kuid olukorra halvenemine tekitab muret. Ma arvan, et seda mõjutab ka laste toitumisele ja vaktsineerimisele tähelepanu pööravate lastearstide puudus. Perearstidel pole selleks aega, mistõttu väheneb vaktsineerimisega hõlmatus ja probleeme tekib ka laste toitumisega.

See on väga lai mõiste. Tänapäeval peetakse valeks toitumiseks olukorda, kui laps sööb liiga vähe või liiga palju. Liigne söömine põhjustab ülekaalu. See on Leedu jaoks palju aktuaalsem probleem kui alatoitumus, mil laps saab liiga vähe kaloreid ja energiat. Toidu puudumise tõttu alakaalulisi lapsi pole palju, kuid rasvunud laste arv kasvab pidevalt. Näen korrelatsiooni –lastearstide arv väheneb, rasvunud laste arv suureneb. Toitumist peetakse valeks ka siis, kui toiduvalik ei ole mitmekesine või esineb hoopis seis, kus toidusedel on vaheldusrikas, kuid kõik tooted on ebatervislikud (näiteks küpsetised, magustatud joogid jne). Laps ei ole väike täiskasvanu. Tema toidusedel peaks erinema täiskasvanu omast. 1–3aastase lapse kõht on lausa viis korda väiksem kui täiskasvanu oma, samas vajab ta mõnda olulist toitainet, nagu raud, D-vitamiin või kaltsium, oma keha kilogrammi kohta 5–7 korda rohkem.

Lapsel avaldub teatud ainete ja vitamiinide puudus kiiremini ning sellel võivad olla palju raskemad tagajärjed kui täiskasvanul. Näiteks võib täiskasvanul olla rasvlahustuvate vitamiinide varu ja vajadusel kasutatakse seda. Väikestel lastel on neid varusid väga vähe. Lapsed kasvavad kiiresti, aga teatud ainete puudumine võib seda takistada. Näiteks võib B12-vitamiini puudus (B12-vitamiini saab lihast, toim) juba väljakujunenud närvisüsteemiga täiskasvanutel häireid põhjustada. Tõsi, selle vitamiini sissevõtmisel taastuvad varud kiiresti.

Laste puhul on närvisüsteemi areng tundlik valdkond, nii et kõik muutused võivad avaldada pöördumatut mõju ja tekitada kahjustusi kogu eluks. Seega võib mis tahes aine (näiteks B12-vitamiini või raua) puudus põhjustada selliseid häireid, mida me ei suuda tulevikus parandada. Need on seotud närvikiudude müelinisatsiooniprotsessidega, mille eest vastutab B12-vitamiin ja aju kognitiivse piirkonna, motoorikaga, mis areneb raua toimel. Müeliniseerumisprotsessid algavad raseduse 3. trimestril ja toimuvad kõige intensiivsemalt kuni 2. eluaastani. D-vitamiin, kaltsium, oomega-3-rasvhapped on samuti terve lapse arenguks olulised.

Mainisin juba, et rasvumine on vale toitumise tagajärg, mis põhjustab paljusid haigusi ja häireid, nagu südame-veresoonkonna haigused, arteriaalne hüpertensioon, diabeet jne. Oomega-3-rasvhapete, B12-vitamiini, raua puudus võib põhjustada vaimse ja psüühilise arengu häireid, depressiooni sümptomeid, aneemiat.

Vale toitumine võib põhjustada seedetrakti haigusi – gastroösofageaalset reflukshaigust, gastriiti, funktsionaalset düspepsiat, ärritunud soole sündroomi, kõhukinnisust, malabsorptsiooni jne.

D-vitamiini ja kaltsiumi puudus võib põhjustada probleeme luudega – osteopeeniat, osteoporoosi. Tõsi, nende protsesside puhul on lisaks piisavale mineraalide kogusele oluline ka füüsiline aktiivsus. Kui laps liigub vähe, on tema luud toitumise kvaliteedist sõltumatult ikkagi nõrgad.

Maailmas tehakse väga erinevaid uuringuid ja ka laste toitumisprobleemid on riigiti erinevad. 2011. aastal viisime läbi uuringu 0–2aastaste laste toitumiserisustest Leedus. Selle tulemused näitasid, et laste toitumus ei ole halb, kuid nende toidulaud ei ole mitmekesine ja nad söövad liiga vähe köögivilju. Liiga palju tarvitatakse jahutooteid, küpsetisi. Ma ei ole kohanud peret, kus ei küpsetata lastele pannkooke, ehkki kogu praetud (ja eriti taimeõlis praetud) toit sisaldab palju kantserogeenseid aineid, mis soodustavad onkoloogiliste haiguste teket. Kõige sagedamini täheldatakse D-vitamiini puudust, kuna Leedu asub Põhja-Euroopas ja seal pole just palju päikeselisi päevi. Samuti esineb nägemis- ja närvisüsteemi arenguks vajaliku raua, tsingi ja oomega-3-rasvhapete puudust.

Uuringuid rauavaegusaneemia kohta 1–5aastaste laste seas ei ole Leedus tehtud. Euroopa riikide andmete alusel võib arvata, et rauapuudusest tingitud aneemiat võib täheldada umbes 10–20% lastest. Riskirühma kuuluvad:

⦁ enneaegsed lapsed (mida enneaegsem laps, seda suurem on risk, kuna imik saab rauda ema organismist. Tavaliselt piisab sellest esimeseks 4–6 kuuks);

⦁ kaksikud;

⦁ lapsed, kelle nabanöör on liiga vara läbi lõigatud;

⦁ lapsed, kes ise või kelle vanemad on taimetoitlased, veganid;

⦁ lapsed, kes joovad palju lehmapiima või tarvitavad palju piimatooteid (enam kui 500–700 ml päevas. Mida rohkem nad joovad, seda suurem on rauavaegusaneemia oht);

⦁ noored neiud, kellel on vererohke menstruatsioon;

⦁ isikud, kellel esineb kroonilisi haigusi nagu seedetrakti allergia, verd sisaldav roojamine, põletikulised soolehaigused (haavandiline koliit, Crohni tõbi), tsöliaakia, kroonilised neeruhaigused jne.