Raskekujulise atoopilise dermatiidi bioloogiline ravi täiskasvanutel
Sel suvel toimunud konverentsil “Bioloogilised- ja sihtmärkravimid” andis ülevaate atoopilise dermatiidi bioloogilisest ravist kliinikumi nahakliiniku juhataja Külli Kingo.
Bioloogiline ravi aitab normaliseerida nahabarjääri ja langetab S.aureuse kolonisatsiooni nahas. Foto: Shutterstock
Atoopiline dermatiit (AD) on üsna sage krooniline põletikuline dermatoos, mis lastel esineb 11–13% ja täiskasvanutel 7%. Täiskasvanutel esinev atoopiline dermatiit võib olla alanud lapseeas esimesel kahel eluaastal ja omada kroonilist kulgu, jätkudes täiskasvanueas (varajane persisteeruv AD). Aina sagedamini esineb aga ka hilise algusega AD, mille puhul avaldub haigus esmakordselt peale 20. eluaastat.
Taani fond Leo Foundation toetab Tartu ülikooli teadlasi 220 000 euroga, et laboriuuringute abil leida üha sagedamini esineva atoopilise dermatiidi tekkimise põhjuseid.
Kui paarkümmend aastat tagasi arvati, et atoopiline dermatiit on eelkõige allergiline haigus, siis praeguseks on selgunud, et tegemist on väga heterogeense haigusega.