Tartu Ülikooli Kliinikumi pulmonoloog Ott Kiens käsitleb haigusjuhtumite põhjal astma sõlmküsimusi.
- Raske astma korral on teatud juhtudel võimalik võtta kasutusele ka bioloogiline ravi. Foto: Shutterstock
Astmapatsiendi käsitluses on oluline esmalt selgitada, kas diagnoos on korrektne. Diagnoosimiseks peavad kaebused esinema koos hingamisteede taaspöörduva obstruktsiooniga. Enamasti esineb sümptomite kombinatsioon – vilistav hingamine, hingamisraskus, pingetunne rinnus, köha. Sümptomid varieeruvad ajas, on enam väljendunud öisel ajal ning neid provotseerivad kindlad faktorid.
Seotud lood
Ägedat bronhiobstruktsiooni ravitakse peamiselt inhaleeritavate bronhilõõgastitega. Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja pulmonoloog Pille Mukk andis ettekandes “Äge hingamisteede obstruktsioon” muuhulgas ülevaate ka bronhilõõgastite kasutamisest.
Veebiseminaril “Mõõdukast ja raskest astmast naljakuul naljatlemata” pidas ettekande Tartu Ülikooli Kliinikum, arst-õppejõud pulmonoloogia erialal Anneli Poola.
Juunis toimunud veebiseminaril arutles Leedu pulmonoloog, allergoloog-immunoloog ja õppejõud Algirda Krisiukeniene teemal, kuidas parandada astma kontrolli kaasuva allergilise riniidi ja astmaga patsiendil.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!