Südamel on oma elektrisüsteem, mis reguleerib südamelööke vastavalt organismi üldisele seisundile. Südamelöögi kiiruse või mustri ebanormaalseid muutusi nimetatakse arütmiateks.
Doktor Kaido Hanni ablatsiooniprotseduuri läbi viimas Foto: Eiko Kink
Rütmihäired on sage põhjus, mis inimese arsti juurde toob. Ometi ei ole kõigil võime ise rütmihäireid tabada. On ka väga raskete rütmihäiretega inimesi, kes tunnevad, et süda on täiesti korras. Teisalt on jälle need, kes ühe-kahe vahelöögi tõttu hakkavad muretsema ja pöörduvad arsti juurde.
Septembris toimunud Meditsiiniuudiste konverentsil “Kardioloogia tulipunkt” rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Kairit Palm, et olulisemad geneetilised kardiovaskulaarhaigused on perekondlik düslipideemia (FH), aordihaigused, rütmihäired ja kardiomüopaatiad.
Euroopa Liidu praeguse definitsiooni alusel on harva esineva haigusega tegemist siis, kui esinemissagedus on väiksem kui 1:2000 üldpopulatsioonis. 80 protsenti neist haigustest on geneetilised ja avalduvad noores eas – ligi 30 protsenti enne viiendat eluaastat.
Erinevalt suure COVID-19 haigestumusega riikidest, kus on raporteeritud ägeda südamehaigusega inimeste vähenemisest, on PERHi andmetele tuginedes müokardiinfarktiga haigeid võrreldes aasta varasemaga hoopis 25% võrra rohkem.