Astma ravis on inimene ise oma raviprojekti juht

Eestis kannatab 5% täiskasvanud elanikkonnast astma all, mis tähendab, et see on üsna sagedasti esinev haigus. Diana Ingerainen ütleb, et laias laastus võib igas perearstinimistus Eestis olla umbes 60 astmahaiget, tuues võrdluseks, et näiteks kõrgvererõhktõvehaigeid on nimistu peale keskmiselt 300–350 inimest.

Kopsuarsti juurde jõuab Eestis neist vähemalt korra-kaks ikkagi enamik, tõdeb Pille Mukk: "Raskemad patsiendid jõuavad kindlasti kopsuarsti juurde, aga püsivalt jäävad tema vaatevälja vähem kui pooled astmahaigetest."

Ingerainen lisab, et kuigi vähemalt korra on kõik tõsisema astmadiagnoosiga haiged kopsuarsti külastanud, on see arv Eestis piirkonniti erinev, sõltudes ka konkreetses perearstikeskuses kasutada olevatest võimalustest.

Mukk ütleb, et ei saa otseselt vahet teha, kes jääb kopsuarsti ja kes perearsti vaatevälja: "Inimene on tervik, kes on oma probleemidega niikuinii perearsti silma all – kindlasti on see mitme eriala arstide koostöö, siin võib ka teisi spetsialiste oluliselt juurde lisanduda."

"Pere- ja kopsuarstide vahel on juba aastakümneid olnud väga tihe koostöö ja me oleme omavahel ka kokku leppinud, millised on need seisundid ja olukorrad, mil ma suunan patsiendi kopsuarsti juurde," märgib Ingerainen, lisades, et alati saab küsida kopsuarstilt konsultatsiooni, ilma et peaks patsienti kuhugi suunama või jooksutama – kõik tuleneb konkreetsest tervisevajadusest. Kopsuarst võtab patsiendi perearstilt üle esmajoones siis, kui diagnoos ei ole kindel ja seda ei ole võimalik esmaste uuringutega kinnitada ning läheb vaja täiendavaid uuringuid. Ka raskete patsientide raviga tegelevad pulmonoloogid.

Astma ja astma ravi puhul on patsiendi pidev hindamine, nõustamine ja kontrollimine ülioluline, kuna ravi ei ole ajas fikseeritud ja ka haigus ise käitub ajas väga erinevalt.

Aga miks astma üldse tekib ja avaldub, millised on selle haiguse sümptomid ja riskirühmad? Mukk selgitab, et astma on haigus, mida tavaliselt iseloomustab krooniline põletikuline protsess. Üldjuhul algab see sageli noores eas: "Selle kopsuga tuleb hakkama saada läbi kogu elu, seega võimalikult heade kopsu funktsioonide säilitamine on ülioluline. On vahetu vajadus elukvaliteeti hoida ja oma igapäevaste toimetustega võimalike sümptomite vahel hakkama saada, aga teisalt on sellel haigusel pikk perspektiiv, et raskemaid tagajärgi ära hoida," toonitab ta.

"Astma põhilised sümptomid on tavaliselt seotud laialdase, kuid muutliku õhuvoolu takistusega hingamisteedes, aga see on vähemalt osaliselt tagasipöörduv kas spontaanselt või ravi toimel," selgitab Mukk, lisades, et põletik on ajas muutuv ja seetõttu sümptomid vahelduvad. "Tekib tunne, et on raske välja hingata, kas siis rahuolekus või füüsilise pingutuse korral või mingi allergeeniga kokku puutudes. Astma puhul ei ole hingamisteede ahenemine kunagi püsiv, vaid väga tüüpiline on see, et haigus on ajas muutlik – kas siis omasoodu või ravimite toimel. Aasta lõikes näeme astma puhul ka sesoonsust, näiteks õietolmu levikuajal sümptomid süvenevad," täpsustab ta.

Ingerainen lisab, et Eesti kliimas elavatel inimestel esineb sageli hingamisteede infektsioone ja viirushaigusi, mida iseloomustavad köha ja raske olek, aga need lähevad tavaliselt üle – astma aga ei lahene.

Astma diagnoosimise raskuseks ongi õige alguse äratabamine: vahel võivad algava astma sümptomid olla nii tagasihoidlikud, et inimesed märkavad neid alles tagantjärele. Seetõttu on eriti oluline, et patsiendid, kellel tekivad esmased sümptomid, jõuaks õigeaegselt perearsti juurde. Paraku aga kipub astma diagnoos hilinema, sest inimesed ei oska sümptomeid õigel ajal ära tunda, ent perearstile oma või lapse allergiatest, vett jooksvast ninast või pikalt kestnud köhast teada andes saab tervisel ka võimalikku astmat arvesse võttes silma peal hoida.

"Astma ei väljendu kohe sellisena, et hing on paelaga kaelas või rinnus kinni ja kõik saavad ühtemoodi aru, et tegemist on astmaga. Diagnoos pigem hilineb ja sümptomid ei ole väga spetsiifilised ning neile ei osata esialgu tähelepanu pöörata," möönab Mukk, lisades, et ühel osal patsientidest on astma tõepoolest seotud sesoonsete allergiatega. "Aga see, et hingamisteed on põletikulised ja ülitundlikud ning reageerivad üle, näiteks kemikaalidele, õhusaastele ja ka kindlasti (ka passiivsele) suitsetamisele, on aasta ringi tekkiv vaevus," lisab ta. "Eelsoodumuse korral tekib astma nn hüperreaktiivse organismi ja tundliku hingamistee reaktsioonina ning olulist rolli mängib siin just keskkond, milles inimene viibib."

Paraku võimalusi, et midagi ärritab hingamisteed, on väga palju. "Arstina hakkad ühel hetkel nägema mustreid, perearstina me ju teame pere tausta ja ajalugu ning uurime siis, mis seal taga võiks olla," selgitab Ingerainen.

Ingerainen ütleb tabavalt, et iga haigus on ju rohkem koos inimese enda, mitte tema perearstiga ja seega on ka astma ravis inimene sageli ise oma raviprojekti juht. "Reeglina soovime astmapatsienti näha kord aastas – muidugi alguses, kui ravi paika pannakse, on kohtumisi tihedamalt. Oluline on näha, kas inimese terviseseisund on stabiilne või tuleb midagi muuta, kas ravim toimib või mitte," selgitab ta, rõhutades, et ka inimene ise saab oma seisundit pidevalt astma kontrolli testiga jälgida.

Kui testi skoor on alla 20, siis võiks perearsti külastada ka väljaspool plaanilist visiiti. "Kõige rohkem annabki vestlus – ma uurin, kuidas patsiendil läheb, kuidas tal rohuvõtmine kulgeb ja kas tal on mingeid tervisemuresid. Vajadusel teeme spirogrammi ehk hingamise testi, millega vaatame, kas hingamisteed on piisavalt lahti ning olenevalt tervisekontrolli tulemusest patsient kas jätkab sama raviga või on vaja ravi muuta või kaasata kopsuarsti," selgitab Ingerainen. "Üks asi on plaaniline jälgimine ja teine asjaolu, et haigus võib ajas muutuda."

Mukk selgitab, et lihtne astma kontrolli test on abimees nii patsiendile enda jälgimiseks ja oma ravi juhtimiseks kui ka töövahend ja abiline arstile, kes saab hinnata astma kontrolli all oleku hetkeseisu. Test puudutab eelkõige patsiendi igapäevast hakkamasaamist. Kust inimene astma kontrolli testid leiab? Kui spiromeetriat saab teha vaid perearsti juures või vastavates keskustes, siis astma testiga saab inimene ise ennast kontrollida. Testid on olemas perearsti kabinetis paberi peal, aga ka hõlpsasti internetis guugeldatavad. Testi leiab ka Eesti Kopsuliidu kodulehelt.

Astma kontrolli test aitab hinnata kontrolli taset oma haiguse üle. Testi soovitatakse teha vähemalt kord 3 kuu jooksul – erinevatel aastaaegadel.

Test koosneb 5 lihtsast küsimusest 4 viimase nädala kohta:

1. Kas astma on häirinud sinu elu

2. Kas sul on esinenud õhupuudust

3. Kas su uni on olnud astma sümptomite tõttu häiritud

4. Milline on vajadus hooravimite (hoopiibu) järele

5. Kuidas hindad oma astma kontrolli all olekut

Testi tulemus on numbriline ja selle saab paberil välja trükkida ja arutada seda oma raviarstiga.

Mukk selgitab, et astma kontrolli test on nagu valgusfoori süsteem, mille abil inimene ise saab näha kas tema astma on kontrolli all – kui tulemus ei ole hea, siis tuleb midagi ette võtta ravi muutmiseks. Oluline on teada, et astma ravimid, nagu ka haigus ise, on ajas muutuvad – ka ravimid ei ole ühesugustes doosides: kui seisund halveneb, siis saab inimene ise muuta oma põhiravimi doosi.

Astma farmakoloogilise ravi eesmärk pole mitte ainult sümptomite leevendamine, vaid hea kontrolli saavutamine astma üle võimalikult väheste ravi kõrvaltoimete hinnaga.

"Inimene saab ise kiirelt ja võimalikult õigel ajal oma doose tõsta, arstid õpetavad seda oma patsientidele – näiteks kui inimene märkab, et on hakanud öösel üles ärkama ja tal on juba mitu korda nädalas tarvis kasutada oma hooravimit, siis saadakse olukord kontrolli alla juba enne, kui jõutakse oma pere- või kopsuarsti juurde," selgitab Mukk.

"Ise reageerimisega lõigatakse haiguse ägenemine ära, patsiendid saavad sellega hästi hakkama. Patsiendi raviskeem on tema jaoks samm B samm C suunas: mida teha siis, kui sümptomid süvenevad. Sümptomid saadakse võimalikult kiiresti kontrolli alla, et hoida kopsu heas funktsionaalses seisundis – eriti tähtis on see laste ja noore puhul, sest ravi eesmärk on hoida ära ka kopsufunktsiooni langust vanemas eas," rõhutab Mukk.

"Mulle kopsuarstina tundub, et kui on tegemist kroonilise haigusega, siis inimene mõnikord harjub ja lepibki sellega, et ta ei jaksa näiteks kiiresti kõndida," ütleb Mukk, lisades, et vahel annavad inimesed liiga kiiresti alla. Aga ootused tuleb kõrgele seada ja püüelda parima elukvaliteedi poole, sest tänapäeva ravimid võimaldavad seda.

"Mina ütlen oma patsientidele tavaliselt, et astma ei ole väljaravitav haigus, see on krooniline haigus, aga temaga tuleb hakkama saada ja sõbralikult koos elada - ükski sõber ei lepi ju sellega, kui me ta ära unustame – temaga tuleb hoolikalt ümber käia, siis tuleb astmaga elus ilusti toime. Võib-olla tuleb oma valikuid piirata, aga miski ei jää tegemata," sõnab Mukk. "Astmahaige inimese elus peaks olema võimalikult vähe piiranguid."

Ingerainen toob välja selle, et perearsti juures tegeleb patsiendiga terve meeskond ning ka pereõel on ravis väga oluline roll. "Pereõed on saanud väga hea ettevalmistuse ja nad on suutelised iseseisvalt patsiente vastu võtma ja aru saama, kas inimene on stabiilne, vajab ravi täiendamist või on tal lisaprobleeme," julgustab ta igati oma astmast ka pereõega rääkima.

Mukk lisab, et astma puhul tuleb alati julgelt abi küsida, sest tegemist on ravimitega, mis pole lihtsalt tabletid, vaid erinevatel seadmetel on erinevad kasutamisviisid. Astma puhul on eluliselt oluline, et ravimit manustataks õigesti, siis saab see anda maksimaalse efekti. "Elu kinnitab seda, et inhalaatori kasutamist on alati põhjust üle kontrollida, mitte sellepärast, et inimene ei oskaks, aga ravisoostumus on kaheosaline: esiteks see, et inimene teab, kuidas oma rohtu võtta ja teiseks see, et inhalaatorit õigesti kasutada," täpsustab Mukk.

"Oluline on, et ravim jõuab inimese sisse, kuna inhaleerimine on üks keerukamaid ravimi manustamise viise," julgustab Ingerainen inimesi apteeki minnes proviisorilt üle küsima, millist seadet osta ja kuidas näiteks uus inhalaator täpselt toimib.

Mukk lisab, et kuna kõik inimesed on erinevad ja ka inhaleeritavad ravimitüübid on erinevad, siis on suur valik kindlasti ravi üks plusspooli, aidates igaühel leida optimaalse võimaluse, millega koostöö kõige paremini sujub. "Eestis on astmaravimid väga kättesaadavad ja arsti jaoks on see väga hea seis – parima ravitulemuse tagavad teadlikkus ja meie kõigi adekvaatsed ootused – nii arsti kui ka patsiendi omad," rõhutab ta.

"Inimene saab esimest korda inhalaatorit ostma minnes kaasa ka seadme pildi ja apteekril soovitame teha selle seadme valiku, millega patsient on õpetuse läbi teinud. Ja lõpuks on ju olemas ka pilt karbis ning Youtube, ning ka apteeker on valmis inimesi õpetama. Võib olla julge ja abi vastu võta – inhalaatori kasutamine pole mitte niivõrd keeruline, aga võib olla heidutav, kui sa jääd sellega üksi ja siis võibki juhtuda see, et ravim ei anna oma täit efekti," hoiatab Mukk. "Ebaõige ravi korral tekib tunne, et ravi pole piisav ja arst võib siis hakata tõstma ravimi doosi, mis ei tarvitse aga olla asjakohane."

Ingerainen ütleb, et krooniliste haiguste puhul on universaalne probleem see, et kiputakse eelistama hooravimit ja püsiravi jäetakse ära. "Inimene on nii tehtud, et kui ta ei tunneta oma häda, siis ta kipub ravimist ära ja vahele jätma, me oleme samamoodi hädas kolesterooli ja kõrgvererõhktõve ravimisega," möönab ta. "Inimene võib vahel alateadlikult soovida, et haigus oleks kadunud ning oma probleemi eitada või on tal parem hakanud ja tundub, et ravida polegi enam vaja."

"Kõik hakkab ikkagi peale esmasest selgitamisest, millise haigusega on tegu ning milliste ravimitega ja kuidas me ravima hakkame. Astmal on põhiravimid ja hooravimid ja selleks, et mõjutada seda protsessi, mis hingamisteedes on – allergilist või kroonilist põletikku, mis põhjustab nii sümptomeid kui ka kaugemaid tagajärgi, suudavad mõjutada just püsiravimid, inhaleeritav glükokortikosteroid, mida kasutatakse lokaalselt, mitte tabletina, st hingatakse sisse ja sellega saavutatakse astma kontrolli all hoidmine," selgitab Mukk. "Inimene ei adu püsiravimite vahetut toimet nii hästi nagu hooravimi oma – viimane kõrvaldab kohe hingamisteede ahenemist ja spasmi ning leevendab sümptomeid, võttes ära häiriva õhupuudustunde."

"Inimene tajub seda vahet, et tal hakkab kergem – ta kasutab seda ravimit, millest ta tunneb, et see annab efekti – see on hästi inimlik, aga see ei garanteeri, et ei teki järgmist haiguse episoodi. Väga tähtis on inimesele selgeks teha, mis on ravimi mõte, mis on selle või teise ravimi sees," selgitab ta. "Vahel soovivad inimesed liiga kiiresti hakata ravipausi tegema."

Ingerainen võrdleb astmaravi puslega, mille tükid tuleb õigesti kokku panna. "Hästi oluline on keskkond, et me jälgiksime seda, mida saab kõrvaldada ja muuta. Väga oluline on ka liikumine, kehakaal, toitumine, stressi kontrolli all hoidmine ning lisaks ravimite pool – astma puhul siis püsiravi ja hooravi," kirjeldab ta medikamentoosse ja mittemedikamentoosse ravi koosmõju.

Astma nõuab terviklikku raviplaani, mis koosneb erinevatest osadest:

• patsiendiõpetus

• personaalne raviplaan

• ägenemisaegsed koolitused

• ägenemisjärgne kontroll

• inhalaatori kasutamise tehnika

• järjepidevuse hindamine

• elustiili murused

Ingerainen rõhutab, et tänu sellele, et astmat on ajaga paremini tundma õpitud, on toimunud ka ravimites väga suur innovatsioon ning meil on kõik ravimid olemas. "Me oleme seetõttu õnnelikus olukorras. Mida paremini me suudame haigust diagnoosida ja aru saada, millised ravimid patsienti aitavad, seda paremad tulemused on – see on koostöö!"

"Patsient ise enda püsiravist loobuda ei tohi, kuid iseenda sisse me ju ei näe," rõhutab ta veelkord, et isegi kui tundub, et kõik on korras, siis astma on haigus, mis ei kao iseenesest kuhugi.

Mukk lisab, et ravipausi on võimalik küll teha ja on astmapatsiente, kes oskavad juba väga hästi hinnata oma sümptomeid ning näha, et nende "astma kontrolli valgusfooris" põleb roheline tuli, aga objektiivsed kontrollid ja hindamised, nagu näiteks spiromeetria, mis aitab hinnata kopsude funktsionaalsust, on ikkagi ülivajalikud.

"Inimene, kes on oma haigusega pikalt toime tulnud, tunneb oma olukorda paremini, aga objektiivsed mõõtmised on olulised, sest sümptomitega võib inimene ära harjuda ja hakata oma olukorda tolereerima nii, et ta võib-olla ise ei tajugi oma tervises enam vajakajäämisi," ütleb Mukk. "Lihtsam on hoida asju kontrolli all väikese raviga kui ilmtingimata endale ravipaus välja rääkida."

Kui kerget astmat on võrdlemisi lihtne kontrolli all hoida ja ravida, siis raske astma on seisund, mis võib suhteliselt ruttu halvaks minna, rõhutab Ingerainen. Raske astma võib tekkida igas elueas, olles reeglina tõsise allergilise fooniga, aga õnneks on selliseid patsiente väike osa. "Raske astma võib tekkida elu jooksul ja siin ei ole küsimus selles, et ravisoostumus või ravijälg on kehv – inimene kasutab ravimeid maksimaalsetes doosides ja tema raviarsenal on A-st Z-ini kasutuses, aga astma üle kontrolli ei saavutata," selgitab Mukk, et enamjaolt kujuneb selline seisund välja aastate jooksul ning enamasti on rasketel astmaatikutel ka kaasuvaid haigusi.

Rasket astmat saab tänapäeval õnneks üsna edukalt ravida bioloogilise raviga, see on süsteravi, mida tehakse kord kuus või kord kahe kuu jooksul. "See on astma ravis viimane sõna ja tõepoolest väga efektiivne, surudes organismi ülereageerimist, allergilist protsessi edukalt maha. Nende inimeste elukvaliteet on tänu bioloogilise ravi võimalustele viimastel aastatel märkimisväärselt paranenud," ütleb Mukk, lisades, et tegu on mängumuutjaga astmaravis.

Kokkuvõttes panevad Ingerainen ja Mukk inimestele südamele, et oluline on värskes õhus viibimine ja tervislikud eluviisid: tubade ventileerimine, õues liikumine; hingamisharjutused, et kopsud oleks lahti; toredad hobid, mis on seotud hingamisfunktsiooni parandamisega – ujumine, puhumine, pillimäng – kõik hingamisega seotud harjutused.

"Olge uudishimulikud, tahtke teada, millega astma puhul tegemist ja kuidas ta teie elu mõjutab. Uurige, mida te ise saate teha oma ravimitega, esitage küsimusi oma perearstile! Võtke eesmärgiks teha kõike – ärge leppige sellega, et te ei saa teha neid toredaid asju, mis eelpool nimetati, sest see kõik on ka astmapatsientidel saavutatav!" ütleb Mukk. "Oma haiguse tundmaõppimine ja teadlik lähenemine tasub ennast alati ära."

Selline kõrvaltoime võib tekkida püsiravimi – inhaleeritava glükokortikosoidi peale. Tekib kurgu kuivus ja hääl hakkab kähisema, kuna ravim satub häälepaeltele ja kurku. Vaevuste leevendamiseks võib proovida kurgu loputamist ja spreisid. Enamikul juhtudel möödub vaevus esimestel nädalatel, aga kui see ei möödu, siis tuleks pöörduda perearsti poole – aidata võib inhalaatori vahetus.

Kõrvaltoime puhul proovitakse muuta ravimit, et kõrvaltoimet leevendada. Sageli on abiks ka see, et inimene on sellisest kõrvaltoime võimalusest teadlik, siis talub ta seda paremini.

Kopsuarstid ei ütle enam, et lapsed kasvavad astmast välja. Astma on organismi iseärasus, ülitundlikkus, mis osal inimestel tõepoolest täiskasvanuna enam ei avaldugi, aga astma võib tekkida igas elueas ja lapsena ilmnevad hingamisteede haigused ja allergiad võivad viidata astma tekkimise tõenäosusele täiskasvanueas. Koos perearstiga tuleks võimalikel sümptomitel kindlasti silma peal hoida.

Mokatubakal astmaga otsest seost ei ole, küll aga võib see tekitada limaskestakahjustusi.

E-sigaret sisaldab keemilisi aineid, mis tõmmatakse hingamisteedesse ja seega tekitab see samuti tervisekahjustusi nagu tavaline tubakas. Pole veel päris täpselt teada, milliseid kahjustusi e-sigaretid põhjustavad, aga tähtis on meeles pidada, et selle ainus koht on kontrollitud lühiajaline abi suitsetamisest loobumiseks, mitte suitsetamise alternatiiviks!

Ülemiste hingamisteede haigused võivad astma sümptomeid ägedamaks muuta. Kindlasti peab mõtlema, kuidas saab astmahaige ennast viiruste eest kaitsta: olulisel kohal on vaktsineerimine, tervislik liikumine ja toitumine, aga ka kehakaalu kontrolli all hoidmine, sest ülekaalulistel kulgeb ka astma üldjuhul raskemini.

Näiteks mõned hooajalised viirused, nagu RS-viirus, võivad esimesena väljenduda astmana.

Kuigi koroonapandeemia ajal ei olnud astmapatsiendid nakatumiste arvuga riskigrupis, siis lisanduva haigusena viib astma ikkagi inimese riskigruppi.