Lunaraha nõude on saanud vaid Asper Biogene

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kretel Tamm rääkis Meditsiiniuudistele, et Asper Biogene esindaja käitus pärast küberrünnakust teada saamist kõige õigemal võimalikul moel. "Kohe pärast lunarahanõude saamist pöördus ettevõte nii andmekaitse inspektsiooni kui ka politsei poole ja ei asunud kurjategijatega suhtlema ega tasunud neile raha," lausus ta.

Nii said uurijad võimaluse teha kuriteoga seotud andmete säilitamiseks toiminguid nii Eestis kui ka taotleda neid rahvusvahelises koostöös teistelt riikidelt. "Kuna tegemist oli hästi spetsiifiliste geeniandmetega, oli äärmiselt oluline ka ettevõtte esindaja valmisolek uurijaga suhelda, et rünnaku ulatus kiiremini selgeks saada," jätkas Tamm. Ta lisas, et kurjategija(d) ei avastanud juhuslikult avatud andmebaasi, vaid pidid süsteemile ligipääsemiseks ja andmete kättesaamiseks pikema aja vältel tegutsema.

Tamm rõhutas, et andmete ebaseadusliku allalaadimise järel lunarahanõude tasumine ei taga kindlust, et kurjategija andmete kuritarvitamisest ka päriselt loobub või krüpteeritud andmed taastab. "Küberkurjategijate eesmärk ei ole kaitsta enda usaldusväärsust, vaid saada lihtsa vaevaga võimalikult palju tulu – nii võidakse kannatanult lunaraha saamise järel andmed siiski edasi müüa, krüpteerituks jätta või raha juurdegi nõuda," selgitas ta.

Kuigi praegusel juhul tabas lunaraharünnak tema sõnul tundlike meditsiiniandmetega tegelevat ettevõtet, siis tegelikult võib samasugune rünnak toimuda ükskõik millise ettevõtte või inimese suhtes. "Üha suurema digitaalse mugavusega kaasneb ka samavõrra vastutust – ikka ja jälle ilmneb vajadus end äärmiselt kiiresti arenevate küberruumi ohtudega kursis hoida," jätkas Tamm. "Paraku kõiki rünnakuid ja juhtumeid ära ei ole võimalik hoida, kuid enda küberhügieeni järgimine ja ettevõtte süsteemide turvalisuse edendamine hoiavad paljud sellised rünnakud juba praegugi ära."

Tamm rõhutas, et küberkurjategijad katsuvad meie seadmete ukselinke iga päev, ent enamasti on need uksed lukus. "Nii nagu soovitame igal inimesel mõelda, kuidas oma füüsilist vara kaitsta, tuleb regulaarselt mõelda ka sellele, kuidas kaitsta enda digitaalset vara ehk andmeid," lausus ta. "Suuremate ja tundlikumate sektorite ettevõtete puhul aitaks kindlasti kaasa IT valdkonnas pädeva spetsialisti värbamine, iga inimene ise saab aga alustada endale tugevate ja unikaalsete salasõnade valimisest."

Huvi korral saate osaleda 6. veebruaril Äripäeva Akadeemia korraldatud koolitusel andmekaitsest ja dokumenteerimisest tervishoius. Lektor vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme. Registreerimine lisainfo SIIT.