Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse kardioloog Anu Hedman kirjutab naiste südame tervisest ja sellest, kuidas haiguspilt erineb meeste omast.

- Kardioloog Anu Hedman toob välja erinevused naiste ja meeste südamehaigustes. Foto: Julia-Maria Linna
Oleme arstidena harjunud mõtlema, et mehed on kardiaalses mõttes nõrgem sugu. Nii see paljuski ongi. Teada on, et naise süda on samas ohus kui meestel, lihtsalt aastakümme hiljem. Viimane Euroopa ateroskleroosi seltsi konsensusdokument juhib tähelepanu naiste murettekitavalt kiiresti tõusvale suremustrendile aterosklerootilise kardiovaskulaarhaiguse (AKVH) tõttu mitte ainult pärast menupausi, vaid ka juba nooremas eas.
Alla 65aastaste patsientide seas on meestel absoluutne AKVH tüsistuste arv suurem, kuid nii USA kui ka Euroopa andmete alusel on KVH suremuse kiireim tõus just 45–65aastaste naiste hulgas. Kui meestel on elu esimene KV tüsistus müokardi infarkt pärast 70ndat eluaastat, siis naistel ajuinfarkt juba alates 60. eluaastast.
Naiste aterosklerootilise südamehaiguse diagnoos hilineb, kuna naiste sümptomaatika on KV haiguste korral atüüpiline ja alahinnatud. Sellest tulenevalt uuritakse naisi vähem ning tõenduspõhise ravi alustamine hilineb. Naise müokardi infarkt on sageli „vaikne ja maha magatud“. Seetõttu hilineb ägeda müokardi infarkti puhul naistel nii haiglaeelne kui ka haiglasisene käsitlus, põhjustades ka kõrgema haiglasisese südamesuremuse, sama trend esineb ka ägeda insuldi puhul.
Haiguspilt meestest erinev
Kardioloogidena näeme igapäevaselt, et naiste koronaarkahjustus kulgeb meestest erinevalt. Meestel esineb sagedamini klassikalist obstruktiivset koronaarhaigust, kus aterosklerootilised naastud on lipiidi- ja kaltsiumirikkad ning õhema fibrooskapsliga, põhjustades kergemini naastu ruptuuri ning ägedat koronaarsulgust just < 65aastaste hulgas.
Naiste koronaararterite kaliiber on väiksem, naastud stabiilsemad ning paiknevad arterites ühtlasemalt. Seetõttu esineb naiste hulgas rohkem difuusset mitteobstruktiivset koronaarkahjustust, mikrovaskulaarset haigust ja vasospastilist stenokardiat.
Koronaaride kaltsiumiskooril on tänapäeval oluline koht, hindamaks pärgarterite kahjustuse ulatust kompuuter-angiograafia uuringu abil. Kui koronaaride kaltsiumiskoor on näiteks 100–300 Agats-toni ühikut, siis on naiste KV suremusrisk võrreldes meestega 30% võrra kõrgem. Kui kaltsiumiskoor ületab 300, siis soolised erinevused kaovad ning patsienti soovitatakse käsitleda juba vastavalt sekundaarse preventsiooni ravijuhistele.
Riskifaktorid on sooülesed
Traditsioonilised riskifaktorid on sooülesed, kuid nende riskide roll ateroskleroosis on sugupooltel erinev. Näiteks on meestel diabeeti naistest rohkem, ent diabeediga seotud KV suhteline risk on naistel igal eluetapil suurem. LDL-kolesterool (LDL-K) tõuseb naistel alates 60. eluaastast meestest kõrgemale.
Seevastu lipoproteiin (a) ehk Lp(a) on naistel meestest kõrgem juba alates 40. eluaastast. Lp(a) on ateroskleroosi maastikul praeguseks teada kui oluline KV riski lisamarker. Lp(a) on seotud LDL-K ja apolipoproteiin B molekuliga, mistõttu on Lp(a)d nimetatud ka LDL-kolesterooli alavormiks.
On arvatud, et Lp(a) sisaldus LDL-K molekulis on ligikaudu 30%. Et LP(a) osakaal võib LDL-K molekuli sees olla vägagi erinev, soovitab konsensusdokument Lp(a) sisaldust eraldi mõõta ja seda tänapäeval ka tehakse. Lp(a) väärtus
> 125 nmol/l on rahvusvaheliselt kokku lepitud kõrgenenud KV riski otsustuspiir. Lp(a) tuleks integreerida KV riskiskoori konteksti neil, kel LDL-K on kõrge. Ravijuhis soovitab Lp(a)d mõõta kord elus ja eriti juhtudel, kui tegemist nn hallis riskitsoonis ehk mõõduka KV riskiga patsientidega.
Kõrgenenud Lp(a) mängib eriti olulist rolli perekondliku hüperkolesteroleemia (PH) koronaarriski hindamisel. Kõrge Lp(a) väärtus tõstab PH korral MI riski viis korda (6). Perekondliku hüperkolesteroleemia kontekstis on naised nõrgem sugu.
Nagu teistegi südamehaiguste puhul, diagnoositakse PH naistel 7–10 aastast meestest hiljem. KV tüsistustega hospitaliseerimise risk on PH puhul naiste hulgas seetõttu suurem juba 30. eluaastast. PHga naistel võib raseduse ja imetamisega seoses statiinraviga tekkida isegi kuni 12aastane paus, suurendades oluliselt aastate jooksul kogunenud kolesteroolikoormust.
Raseduse kulg ennustab edasist südametervist
Naised on juba sünnist saadik teistmoodi ja naistel on riskid, mida meestel ei ole.
Üha rohkem on tähelepanu keskmesse tõusnud naissooga seotud nn mittetraditsioonilised kardiaalsed riskifaktorid. Südamehaiguse kahtlusega naise käest võiks alati küsida rasedusaegse tervise ja menopausi alguse kohta.
On teada, et rasedusaegse hüpertensiooniga naistest saavad tõenäoliselt aastate pärast hüpertoonikud. Gestatsioonidiabeet anamneesis vajab diabeedi skriinimist ka aastate pärast, kuna rasedusaegne diabeet tõstab hilisemas eas diabeedi riski rohkem kui seitse korda.
Diabeetikul tuleks statiinravi alustada juba esimesest diagnoosimise päevast, aga raseduse ajal tekkinud diabeedi korral mitte. Polütsüstiliste munasarjade sündroom on seotud kahekordse ajuinsuldi ja müokardi infarktiga hilisemas eas.
Menopausi mõju
Samuti on varane (<45 a) ja väga varane
(<40 a) menopaus seotud kõrgema
KV riskiga. Menopausis kaob naistele evolutsiooniliselt kaasa antud östrogeeni kaitsev toime. Suuremahuliste ülevaateuuringute valguses kahjuks östrogeen-asendusravi naise südant menopausis enam ei kaitse, kuna organismis on tasapisi juba enne menopausi jõudmist toimunud mitmesuguseid protsesse, mida pelgalt östrogeeniga ei lahenda. Naiste hulgas on pärast menopausi võrreldes meestega ka rohkem ülekaalulisust ja füüsilist inaktiivsust. USA juhised soovitavad preeklampsia ja väga varase menopausi anamneesiga naistele statiinravi.
Seega on naiste südameprobleemid saanud fookusesse ravijuhistes ja konsensusdokumendis. Ateroskleroos hiilib meie sisse aeglaselt ja on sooülene, kuid õnneks on selle ohjamiseks arstide kätes väga võimas, kulutulus ja lihtsasti kättesaadav ravimiarsenal. Veelgi tähtsam on ateroskleroosi ohjamisse kaasata ka patsient, et meie kaaskodanikel oleks mitte ainult pikem, vaid ka oluliselt parem elu.
Seotud lood
If you're motivated to make life better for millions, Boehringer Ingelheim is the place for you. Driven to make a difference? Start here!