Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti meditsiiniteenustel on ekspordipotentsiaal olemas
Raviturism kasvab igal pool maailmas, seda ka Eestis. Euroopas kasvab nõudlus piiriülese raviteenuse osas ja seda võimalust tasub Eestil kindlasti kasutada, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla turundusosakonna juhataja Inge Suder.
Ida-Tallinna Keskhaigla turundusosakonna juhataja Inge Suder Foto: ITK
Samas peab silmas pidama, et meditsiiniteenuste eksport ei ole võluvits Eesti tervishoiusektori küsimuste lahendamiseks, vaid üks võimalus, kuidas süsteemi raha juurde tuua. Tegelikult on välispatsiendid käinud meil ravil väga pikka aega, peamiselt tänu tuttavate ja arstide soovitusele.
Euroopa Liidu liikmesriigid peavad tuleva aasta 25. oktoobriks üle võtma patsientide vaba liikumise direktiivi. See on üks põhjusi, mis on pannud Eesti raviasutuste juhid üha enam tervishoiuteenuste ekspordile mõtlema ja uusi võimalusi otsima.
Tervishoiuteenuste pakettide välja arendamine välispatsiendi tarbeks parandab kvaliteeti ka Eesti inimestele, räägib Lääne-Tallinna keskhaigla ekspordijuht Jana Band Meditsiiniuudiste küsimustele vastates.
2012. aasta kevadel tegevust alustanud meditsiiniteenuste ekspordi arendamisele suunatud klastri Medicine Estonia esimene projektiperiood lõppeb selle aastaga. Klastri esindaja teatas, et tegevust plaanitakse jätkata.
Septembris Soome elanike hulgas läbi viidud uuringu kohaselt hindavad soomlased Eesti raviasutuste pakutavaid teenuseid kõrgelt. 85% end Eestis ravinud soomlastest on saadud teenusega väga rahul, tulevad võimalusel siia uuesti ravile ja soovitavad seda oma sõpradelegi.