Tänased siseriiklikud ja EL tasandi vaidlused peegeldavad ehedalt tõsiasja, et Eesti tervishoiukorralduse reform seoses haiglate kui asutuste restruktureerimisega eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks on läbi viidud poolikult, kirjutab Benita Kodu AS juhatuse liige Marilin Vaksman.

- Benita Kodu AS juhatuse liige Marilin Vaksman Foto: Andras Kralla
Kui haiglate juriidilist vormi muudeti, oleks sellega pidanud kaasnema ka rahastuspõhimõtete reformimine uuele süsteemile vastavaks. Selle asemel võttis riik uuest mudelist üksnes talle sobivad omadused ning saavutas uue juriidilise vormiga haiglate suurema opereerimisvabaduse, kuid jättis ellu viimata muudatusega paratamatult kaasneva õiglase ja läbipaistva rahastamise nõude ega muutnud vana otserahastuse mudelit. Nii kindlustati privilegeeritud seltskonnale ehk haiglavõrgu arengukavas olevatele haiglatele (HVA) ravi rahastamise lepingud ning infrastruktuuri toetused. Siinjuures on mõnevõrra silmakirjalik, et õigustus taoliseks moodustiseks nagu HVA on eesmärk tagada tervishoiu jätkusuutlikkus. Kui aga heita pilk Haigekassa eelarve prognoosidele ning pidada meeles, et HVA haiglad ei tee Haigekassale mitte mingit allahindlust teenuste eest tasu küsimisel, põhjustab HVA rahastamise viis oma ebaefektiivsusega hoopis tervishoiu jätkusuutmatuse. Sellised monopoolses seisus ning konkurentsist puutumatud HVA haiglad ei ole olemuslikult efektiivsusele suunatud ja seetõttu nõuab taolise süsteemi ülalpidamine maksumaksjalt suuremat rahalist panust kui tegelikult vaja on.
Seotud lood
Benita Kodu AS juhatuse liige Marilin Vaksman ja nõukogu esimees Kristjan Vilosius pöördusid haigekassa nõukogu ja sotsiaalministeeriumi poole palvega astuda samme, et saavutada ravikindlustuse eelarve heaperemehelik ja säästlik kasutamine, aga ka konkurentsi parem kaasamine, läbipaistvus ning haigekassa lepingupartnerite võrdne ja ühetaoline kohtlemine. Kui haigekassa nõukogu ei pea olukorra lahendamisse sekkumist põhjendatuks, lubatakse kaebusega pöörduda Euroopa Komisjoni poole rikkumismenetluse algatamiseks. Benita Kodu esindajad märgivad, et see tooks aga riigile kaasa trahviohu ning mõjutaks tõenäoliselt käimasolevat Euroopa Komisjoni uurimist haigekassaga seotud riigiabi kaebuse osas.
Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juht Ivo Saarma sõnul sundis neid Euroopa Komisjoni poole pöörduma mitte soov riiki halvustada, vaid näidata, et asjad Eesti tervishoiusüsteemi konkurentsi küsimuses on valesti.
Meditsiiniuudiste eelmise nädala teema on üles võtnud ka Äripäev, kes kirjutab, et Euroopa Komisjoni on jõudnud kaebus Eesti riigihaiglatele võimaliku ebaseadusliku riigiabi andmise kohta.
Igasugune eelistamine ei ole riigiabi ning riigil on õigus valida, kuidas oma tervishoiusüsteem üles ehitada, kirjutab advokaadibüroo Jesse & Kalaus Euroopa Liidu ja konkurentsiõiguse spetsialist Tanel Kalaus vastuseks Ärilehes esmaspäeval avaldatud artiklile, kus seati kahtluse alla Eesti tervishoiusüsteemi rahastamise seaduslikkus.
Mustamäe Keskuse kõrvale on peagi kerkimas mahukas uus esmatasandi tervisemaja. 6-korruselisse hoonesse on oodatud erinevad terviseteenuste pakkujad alates perearstidest lõpetades erispetsialistide ja vaimse tervise praksistega. Mitmed teenusepakkujad, sh mainekas labor on broneerimislepingud juba sõlminud, kuid ruumi on veel piisavalt kliinikutele, kes soovivad asuda uues hoones mitme linnaosa sõlmpunktis nii auto kui ühistranspordiga hästi ligipääsetavas kohas.