Taavi Tillmann: kas mõõdukas alkoholitarbimine on kasulik või kahjulik?

Veel eelmisel sajandil arvati, et mõõdukas koguses alkoholitarbimine on tervisele kas ohutu või isegi kasulik. Mõõduka tarbimise all peati silmas meeste puhul 5–9 jooki (st pudelit õlut või klaasi veini) nädalas, naiste puhul keskmiselt 3–6 jooki nädalas. Seda piiri ületab keskmine Eesti tarbija kaks korda. Teadlased on hiljuti saanud kinnitust, et alkoholitarbimine on tervisele veelgi ohtlikum, kui seni arvasime. Annan allpool ülevaate kahest suuremast uuringust ja kommentaari, kuidas need teadmised võiksid mõjutada Eesti edasist alkoholipoliitikat.

Alkohol ja vähk

Suurbritannias küsiti miljonilt naiselt, kui palju nad tarbivad alkoholi. Kümme aasta pärast oli neist naistest 60 tuhandel tekkinud vähk. Suureks imestuseks esines rinnavähki sagedamini isegi nendel patsientidel, kes tarbisid kõigest veerand klaasi veini päevas (st 2 klaasi veini nädalas). Selgus, et isegi mõõdukas koguses alkoholitarbimine (st 2,5 liitrit etanooli aastas) võib põhjustada rinnavähki. Praegu on Eestis alkoholitarbimine viis korda suurem. Sellised avastused on võimalikud vaid tänu sellele, et mainitud uuringus küsitletute arv oli mitu korda suurem kui eelmistel uuringutel. See andis suuremad statistilised võimalused uurida konkreetsemaid kasvajate tüüpe ja seda ka väiksema tarbimise puhul, mida varem ei olnud võimalik jälgida. Need tulemused on kardinaalselt muutnud suhtumist alkoholi ennekõike vähiteadlaste silmis. Alkohoolsete jookide tarbimine ei saa olla ohutu. Lihtsalt öeldes, mida vähem alkoholi, seda vähem vähki.

Alkohol ja südamehaigused

Varem arvati, et mõõdukas alkoholitarbimine võib südamele isegi hea olla. Need arvamused tuginesid n-ö vaatlevatel küsitlusuuringutel, millel on teatud puudused. Nimelt kui küsitleja unustab midagi tähtsat uuritavatelt küsida, võivad tulemused osutuda tõest koguni vastupidiseks. Teadlased on hiljuti kasutusele võtnud uue ja parema uurimismetoodika. Siin kasutatakse geneetilist informatsiooni kui käitumise markerit, et mõõta, kui ohtlikuks võib osutuda mõni harjumus tervisele.

Eelmisel aastal avaldati mainekas ajakirjas British Medical Journal ühe sellise uuringu tulemused, kus uuriti ligi 80 000 inimest, kes tarbivad alkoholi mõõdukalt (keskmiselt 5,5 jooki nädalas). Küsitletavatele tehti geenitest, mille alusel jagunes mõõdukate alkoholitarbijate grupp kaheks. Need, kellel esines geen A, olid tarbinud kuus jooki nädalas. Need aga, kellel esines geen B, olid joonud viis jooki nädalas. Viimane tulenes sellest, et geeni B uurimisgrupis on alkoholi mõju ainevahetusele teistsugune: nendel esines rohkem ebameeldivaid kõrvalmõjusid, nagu näonaha punetus ja iiveldus.

Geen ise ei põhjustanud südamehaigust, vaid ainult suuremat alkoholitarbimist ja see ilmnes terve elu vältel. Samuti ei olnud geeni olemasolu seotud teiste ebatervislike elustiilifaktoritega, nagu näiteks toitumine, suitsetamine, mis võivad muu hulgas südamehaigusi mõjutada (just seda asjaolu varajasemad uuringud kahjuks nii hästi ei arvestanud).

Ülaltoodud uuringu metoodika on väga sarnane kliiniliste uuringute metoodikaga. See võimaldab meil kindlaks määrata, milline on risk, kui alkoholitarbimine suureneb viielt joogilt nädalas kuueni ja seda mitme aastakümne jooksul. Sellised uuringud on viimastel aastatel näidanud veenvalt, et mõõdukas alkoholitarbimine ei kaitse südamehaiguste eest (nagu varasemalt ekslikult arvati), vaid vastupidi, pigem põhjustab nende tekkimist.

Miski pole kindel

See on tõsi, et ka teadus ei saa kunagi kõiges 100% kindel olla. Näiteks on veel vähe teada, kuidas mõõdukas joomine võib mõjutada kasvajate teket meeste seas. Eespool nimetatud geneetiline uuring on üks esimesi ja vajab kindlasti võrdlemist teiste geenimarkeritega. On siiski tõenäoline, et meie uus arusaam, et iga milliliiter alkoholi on ohtlik tervisele, ei pruugi veel meie eluea jooksul juurduda. Midagi sarnast on ajaloos esinenud ka varem: esialgu arvati, et kõigest liigsuitsetamine on kopsudele ohtlik. Nüüdseks aga on ilmselge, et isegi mõõdukas suitsetamine on tervisele väga ohtlik. Samas ei tohiks minna liiale alkoholi ja tubaka sarnasuste otsimisel. Näiteks tapab tubakas 30–50% suitsetajatest, seevastu alkohol surmab oluliselt väiksema protsendi joojatest. Muud faktorid, kas siis pärilikud, tervisekäitumine, arstiabi või sotsiaalsed tegurid määravad oluliselt enam, kas mõõduka alkoholitarbija surma põhjustab alkoholitarbimine või miski muu. Senikaua, kuni me ei saa täpselt ennustada, kes mõõdukatest alkoholitarbijatest sureb eeskätt alkoholi tarbimise tõttu, on loogiline vähendada meie kõigi joomist. Näiteks Suurbritannia valitsus vähendas hiljuti tervelt kolmandiku võrra alkoholi koguse suurust, mida peetakse meeste puhul tervist kahjustavaks.

Kuidas edasi?

Mida need uued teadmised mõõduka alkoholitarbimise ohtlikkusest tähendavad alkoholipoliitikale? Valik on üldiselt kahe strateegia vahel. Üks variant on vähendada meie kõigi tarbimisharjumusi. Sellisel juhul saaks mõnest alkoholiliigtarbijast mõõdukas tarbija ja nii mõnigi mõõdukas tarbija muutuks karsklaseks. See on n-ö muudame-kõiki-strateegia. Selle variandi peamiseks sihtgrupiks ei ole mitte alkoholi liigtarbijaid, vaid pigem need, kellel on elanikkonna alkoholitarbimisele suur mõju, ehk alkoholi tootjad ja edasimüüjad.

Teine variant oleks jätta mõõdukad alkoholitarbijad rahule ning üritada muuta vaid liigtarbijate käitumist (suure riski strateegia). Siin võetakse sihikule ennekõike liigtarbijad, keda üritatakse teavitamise või ka meditsiinilise raviga mõjutada.

Seni on peaminister Taavi Rõivas oma sõnavõttudes toetanud nii ühte kui ka teist strateegiat. Rahvaterviseteadlaste kogemus eri riikides näitab, et muudame-kõiki-strateegia aitab ka liigtarbijate alkoholikäitumist paremini muuta kui suure riski strateegia puhul. Nüüd, mil teadlased on kinnitanud ka mõõduka alkoholitarbimise kahjulikkust tervisele, on selge eelise saanud just muudame-kõiki-strateegia. Teiste riikide praktika ja Maailma Tervishoiu Organisatsiooni soovituste kohaselt keskendub see strateegia eeskätt alkoholi hinnatõusule, reklaami ja kättesaadavuse piirangutele (sh müügikohtade tihedus ja lahtiolekuajad).

Keda kaasata?

Alkoholi tootjatel ja müüjatel on mõistagi suur rahaline huvi juhtida tähelepanu eemale muudame-kõiki-strateegialt ja toetada hoopis suure riski strateegiat. Viimane ei mõjutaks nii oluliselt ei mõõdukaid tarbijaid, tootjate ärikasumit ega ka rahva tervist. Tegu on põhimõttelise huvide konfliktiga, mida isegi ka kõige heatahtlikum alkoholitootja ei saa kuidagi vältida. Vastavalt Maailma Tervishoiu Organisatsiooni soovitustele võiks Eesti võtta pikaajalise kursi selles suunas, kus alkoholi käsitletakse sarnaselt tubakaga: reklaam on ühemõisteliselt keelatud ning tootjaid ei kaasata seadusloomesse.

Otsustav samm selle poole annaks meile tugeva tõuke, et jõuda lähemale teiste Ida-Euroopa riikide tervisenäitejatele, millest me seni oluliselt maas oleme. Kümned tuhanded pered, keda alkoholitarbimine on ebameeldivalt puudutanud, loodavad just selle parema tuleviku peale.

Autor: Taavi Tillmann rahvatervise arst-resident ja University College Londoni doktorant