Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ilmselt on kõik arstid märganud, et meditsiin tervet inimest eriti ei kõneta.
Helena Lass, Unego OÜ psühhiaater. Foto: Erakogu
Psühhiaatria raskuskese pole suunatud tervete ja ambitsioonikate tööealiste inimeste poole. Ka töötervishoid ei kata vaimse vormi ja intrapersonaalsete oskuste teemat.
Vähest magamist peetakse nüüdisajal järjest enam levivaks terviseriskiks. Et paljud inimesed seda ei tea, jäävad unehäired vajaliku tähelepanuta, hoolimata sellest, et suurt osa neist saab tulemuslikult ravida.
OECD hinnangul kaob vaimse tervise rikete tõttu nii otseste kui kaudsete kuludena kuni 4 protsenti SKTst ja Eestis oli see kahjusumma möödunud aastal ligikaudu 800 miljonit eurot.
Ehkki depressioon on ligi 50% ulatuses geneetilise taustaga, sõltub suuresti kasvu- ja elu keskkonnast, mil määral see kogu elutegevust mõjutada võiv raske haigus avaldub.