Üha rohkem tervishoiuasutusi loobub tekstiilide ostmisest renditeenuse kasuks

„Selline lahendus oli pikka aega normaalsus, aga nüüd on hakatud mõistma, et saab ka teisiti. Lindströmi klientide hulka on lisandunud mitmeid meditsiinisektoris tegutsevaid kliente, kelle töötajate riideid, aga ka töökeskkonna puhtuse ja soliidse ilme eest vastutavaid vaipu hangitakse ja hooldatakse renditeenusena,“ rääkis Lindströmi müügiesindaja Kris Pitirimov.

Tema sõnul ei ole tööriiete kodune hooldamine õige lahendus mitmel põhjusel – tervishoiutöötajate puhul ei saa üle ega ümber hügieeni küsimusest. Suurim probleem seisneb asjaolus, et pestes tööriideid kodus koos kõigi pereliikmete igapäevapesuga, ei ole võimalik tagada tervishoiusektori nõuetele vastavat hügieenitaset.

„Haigusetekitajad on teatavasti salakavalad ning tööriideid koju viies seab töötaja pahaaimamatult ohtu ka oma pereliikmed, kes pesukorvi visatud kitlil pesitsevate pahalastega kokku võivad puutuda. Silmaga vaadates võib kittel või pluus tunduda plekitu ja puhas, aga tervishoiuasutuste hügieeninõuetele see tulemus ei vasta. Selleks, et tööriiete puhtus vastaks riskianaüüsi- ja biosaaste kontrollsüsteemi standarditele, on vajalik siiski tööstuslik pesu,“ selgitas ta.

Näiteks eeldab tööstuslik pesu, et määrdunud ja puhastusprotsessi läbinud pesu hallatakse erinevatel aladel ning pesu sorteeritakse ka vastavalt mustuse tüübile.

„Kui koduses pesumasinas on igati tavaline, et näiteks kala või liha töötlemise käigus määrdunud köögirätik ja töörõivad jagavad trumlit, siis tööstusliku pesu käigus sorteeritakse tekstiilid mustuse tüübi järgi. Tekstiilid pestakse ja hooldatakse alati nii, et need vastaksid mikrobioloogilise puhtuse nõuetele, kaitstes nii töötajaid kui ka nende patsiente pisikute ja nakkusetekitajate eest,“ selgitas Kris Pitirimov.

Lindströmi esindaja kinnitusel laheneb tööriiete rendiga ka küsimus, kui tihti töötajad tööriideid vahetama peaksid. „Inimestel kipuvad olema väga erinevad hügieenistandardid ning see võib tekitada kollektiivis ebamugavaid olukordi. Renditeenuse puhul ei jäeta otsust, kui sage pesu on piisav, töötaja enda langetada. Tööandja määrab, kui sageli töötaja puhtad riided selga panema peab, ning meie kanname hoolt, et tal oleks kapis või riiulis alati piisav arv puhtaid riideid,“ lisas ta.

Tema sõnul on tööriiete hügieenistandardite kontroll tervishoiuasutustes täna pigem harv. „On valdkondi, kus puhtuse kriteeriumid on küll määratletud Terviseameti poolt, aga mingit välist auditeerimist reeglite järgimise osas ei toimu. Siin on kindlasti ka riiklikel institutsioonidel veel arenguruumi – paljudes teistes riikides suhtutakse tervishoiuasutuste tööriiete puhtuse küsimusse oluliselt rangemalt,“ nentis Lindströmi esindaja.

Nii mõnigi ravikabinet on Lindströmi kliendiks jõudnud ka seetõttu, et nende töötajad ei taha vastutada tööriiete puhtuse eest. „Tööturule sisenevatel noortel spetsialistidel on raske mõista, miks nad peaksid omal kulul tööriideid hooldama või sellele oma väärtuslikku aega pühendama. Aja väärtus on teine faktor, mis eriti erameditsiiniasutustes argumendiks on – kliinikus, kus iga patsiendile pühendatud minut toob asutusele käivet, võiks tööriiete pesule, parandusele ja triikimisele kulutatud tund leida hoopis tulusamat kasutamist,“ selgitas Pitirimov.

Lindströmi tööriiete rendi korral tellib tööandja igale töötajale tema suurusele ja töö iseloomule vastavate töörõivaste komplektid. Töötajad viskavad kantud riided spetsiaalsesse konteinerisse, kust Lindströmi autojuhid need pesumajja viivad ning peatselt puhtana töötaja kappi või riiulisse tagastavad. Kuna tööriided on kiibistatud, saab rõivaste hooldustsüklit eLindströmi keskkonnas jälgida – kui mitu korda on mistahes ese pesus käinud, milliseid parandusi on sellele tehtud, kas kõik tellitud riided on ikka regulaarselt kasutusel ning millises hooldusetapis tööriie parasjagu on.

„Viimane on eriti vajalik siis, kui töötaja ei leia miskipärast oma riideid – siis saab jälgida, kas tööriie on meie pesumajja jõudnud ning sealt väljunud. Pärast tööriiete digitaliseerimist meil tööriiete kadumist praktiliselt enam ei esine,“ rõõmustab Pitirimov.

Tema kinnitusel toimib teenus sujuvalt sõltumata sellest, kui mitmele töötajale töörõivaid renditakse. „Meie klientide seas on nii paari töötajaga hambaravi- või psühhiaatriakabinette, 10-liikmelisi massaažisalonge, 50 töötajaga ilukliinikuid, aga ka enam kui 4500 töötajaga Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Seda, et teenuse tellimisega muutub elu nii töötajatele kui ka juhtkonnale lihtsamaks, tajuvad kõik, kuitahes suure asutusega on tegu,“ selgitas ta.

Lisaks tööriietele rendib Lindström tervishoiuasutustele ka vaipu – nii asutuse visuaalse identiteediga haakuvaid disainvaipu kui ka suurema tänavamustuse ja niiskuse kogumiseks kasutatavaid porivaipu.

„Erameditsiini kabinetid tahavad üsna tihti, et nende kliendid tunneksid ettevõtte värvi, logo või kodulehel kasutatud kujunduse järgi õige koha ära juba teisel pool kliiniku klaasust. Disainvaipu on võimalik valmistada mistahes toonides ning väga erineva kuju ja kujundusega. Ning kuigi need on tihti osa soliidse ja professionaalse ruumi ilmest, on nad ka äärmiselt kvaliteetsed mustuse ja niiskuse kogujad,“ kirjeldas Pitirimov.

Lisaks disainvaipadele ja standard porivaipadele rendib Lindström ka ergonoomilisi vaipu töötajatele, kes veedavad suure osa oma päevast jalgadel. Kergelt vetruva pinnaga spetsiaalne kummimatt, mis säästab matil seisvate töötajate jalavaeva, on ennekõike kasutusel tööstustes, restoranides-baarides, lillepoodides ja mujal äriettevõtetes – kuid need leiavad kasutust ka näiteks hooldekodudes.

„Hooldekodudes täidavad ergonoomilised vaibad ennekõike libisemisvastase kaitse rolli – see hoiab ära kukkumise pesuruumi libedal põrandal ning on abiks nii töötajatele kui ka klientidele. Meie kliendihaldurid on saanud tagasisidet, et tänu mattidele tunnevad eakad kliendid end dušitoolilt tõustes turvalisemalt ning nii mõnigi klient ei vaja seetõttu niipalju kõrvalist tuge,“ rääkis ta.

Lindström on panustanud pikki aastaid ja suuri investeeringuid oma tekstiiliteenuste arendamisse, et võidelda erinevates sektorites ühekordsete toodete vastu. Näiteks kohtab Lindströmi tooteid üha rohkem ka tualettides, kus nutikad puuvillarullide jaoturid ühekordsete paberrätikute asemel klientide käsi keskkonnasäästlikult kuivatavad.

„Usun, et puuvillarullid oleksid samuti väga paljude meditsiiniasutuste tualettides sobilikud. Meie klientide seas on palju ettevõtteid ja kultuuriasutusi, kes on kaotanud oma tualettidest prügikastid, sest kliendid ei vaja enam kätekuivatuspaberit,“ rääkis ta kolmandast teenusekategooriast, mis tervishoiuasutustele huvi võiks pakkuda.

Tema sõnul vähendab tualetiteenuse kasutamine asutuste halduskoormust, sest üks teenus garanteerib nii paberrätikute, tualettpaberi kui ka kätepesuseebi ja dosaatorite olemasolu ja korrashoiu. „Lisaks annavad nii puuvillarulli jaotur kui ka näiteks tualetipaberi hoidja enne tühjenemist vastutava töötaja mobiiltelefonile signaali, et aeg rull vahetada – nii ei pea tualettide heakorra eest vastutav inimene neid pidevalt kontrollima ja saab oma aega suuremat väärtust loovatele tegevustele pühendada,“ lisas Lindströmi esindaja.

Kris Pitirimovi hinnangul on tekstiilirenditeenus kasulik ja vajalik teenus igale tervishoiusektori asutusele, kes väärtustab oma töötajate aega ning soovib, et nende külastajad saaksid asutusest meeldiva kogemuse.

„Patsientidena eeldame, et kliinik on alati puhas, ilus, viisakas – olgu tegu siis suure riigihaigla või erakliinikuga. Kui töötajate riided pole puhtad, põrandad on libedad ja porised või tualetis tervitab meid paberkäterättidest üleuputav prügikast, siis paratamatult kahjustab see meie silmis asutuse mainet. Seda, kas ja milliseid lahendused aitaksid tervishoiuasutusel uut taset pakkuda, tasub otsustada koos Lindströmi esindajaga – meie kogenud eksperdid märkavad klientide ruume külastades kohe, kus teenus enim väärtust luua aitab,“ lisas ta.