Euroopa sipleb elundipuuduses

<strong>Europarlamendi meedikust liige Adamos Adamou andisaprilli teisel poolel omaalgatuslikus raportis ülevaateelundidoonorluse ja -siirdamise kriitilisest seisustEuroopas.</strong><br />Ühe lahendusena näeb ta Euroopa doonorikaardi kasutuselevõttu.Lisaks soovitab Adamou luua riikides teabeliinid ning edendadaselle valdkonna teadusuuringuid- tänu millele võib tulevikus saadavõimalikuks elundite kasvatamine olemasolevatest kudedest jarakkudest.<br />Euroopa Parlament palub praegu liikmesriikidel loobuda 2010. aastaalguseks määrustest- mis lubavad loovutatud elundeid kasutada vaidkõnealuses riigis.<br />Ühtne kaart oleks hea<br />Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu sekretär HeleEveraus leiab- et ühtse doonorikaardi kasutuselevõtt on iseenesesthea asi- kuid hoopis teine asi on erinevate riikidelogistika.<br />“Seadused ja rakendusaktid peavad omavahel väga hästi sünkroonisolema ja harmoniseeruma-” leidis Everaus- kes on äraootav ja tahabnäha- kuidas kõik reaalses elus toimima hakkab.<br />Eesti peamiseks probleemiks peab ta seda- et meil ei tehta mitmeelundi siirdamisi. “Peale neeru ja silma sarvkesta ning vägavähesel määral maksasiirdamise meil rohkem siirdamisi ei tehta-”selgitas ta. Seega pole ka ootenimekirjad pikad.<br />“Palju teiste elundite siirdamist vajavaid inimesi Eestis on - egakeegi seda- ütleme ausalt- analüüsinud pole-” möönis Everaus. Samason ta kindel- et väga suuri erinevusi ei tohiks siin võrreldesteiste sarnase kultuuri ja keskkonnaga riikidega olla.<br />TÜ Kliinikumi kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonna juhatajaToomas Väli- kes teeb maksasiirdamisi- on ühise doonorikaardiideega rahul. “Doonorikaart on väga hea. See on nagu kõige paremtervisekindlustus. Eestis pole minu teada ühtegi organit võetuddoonorikaardi omanikult-” rääkis Väli. Ta lisas- et see kindlustabühesugused nõudmised doonoritele.