Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kliiniliste uuringute tulevik on efektiivsuses
Uuringud Eesti on atraktiivne
ravimiuuringute maa mõistliku bürokraatia ja kõrgete eetiliste standardite
tõttu
Kliiniliste uuringute märksõnaks on GlaxoSmithKline`i meditsiiniala juhi Toomas Pruunsilla sõnul efektiivsus ja sellel põhinev konkurents – kuivõrd kiiresti ja efektiivselt suudetakse Eestis uuringuid korraldada.
Eile 30.10. Tallinnas toimunud
Ravimitootjate Liidu ja Ravimiameti poolt korraldatud konverentsil "Eesti
kliiniliste uuringute keskkonnana – täna ja homme" analüüsiti Eestis tehtavate
kliiniliste uuringute kvaliteeti ja Eesti taset ravimiteuuringute läbiviimise
keskkonnana.
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee
esimees Andres Soosaar ütles kliiniliste uuringute konverentsil, et eetika
komitee peaeesmärgiks ei ole kliiniliste uuringute korral kellegi
käskimine-keelamine ega karistamine, vaid eelkõige koostöö huvigruppidega.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.