Stressi ja kohanemisprobleemide
diagnoosimine töös ettetulevate keeruliste olukordade tõttupole Eestis just
sagedane, kuid näitab siiski kasvutendentsi.
Vananevates Lääne-Euroopa riikides on enese taastamiseks ning vaimsete, sotsiaalsete ja hingeliste jõuvarude kogumiseks pikemad traditsioonid ning pakutakse meetmeid mitmest valdkonnast. Probleemid võivad saada alguse sellest, et keerulist suhtlemist ja patsientide nõustamist sisaldavad olukorrad ei kulge oma tööd südamega võtvatele arstidele mitte alati valutult: hinge kipuvad vaevama kahtlused ja ebameeldiv säde sellest, kuidas mõni patsient meediku sõnumi vastu võttis või seda tõlgendas. Tulemuseks on pisted rinnus, ebamäärased valud, unehäired ja muud stressile iseloomulikud sümptomid, mida küll ehk märgatakse, kuid mida paratamatuseks peetakse. Lisandunud distantseerumine ja ükskõiksus oma töö tulemuste suhtes, suhtlemisja elurõõmu langus ning patsientidesse kui tüütutesse ja häirivatesse segajatesse suhtumine võib viidata läbipõlemisele.
Seotud lood
Inimesed, kes elavad tiheda liiklusega
maantee lähedal, kannatavad teistest suurema tõenäosusega stressi ja kõrge
vererõhu käes.
Stress võib panna inimese paremini töötama,
selgitas Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor
Kristjan Port Tallinna Ülikooli eilsel partnerpäeval.
Kärbe tervishoius on tekitanud olukorra,
kus eriarstiabi pikemate järjekordade tõttu jääb perearsti kanda lisaks
põhitööle ka toimetulekuraskustest tingitud tervisemurede kuulamine ja
lahendamine.
Praegu, mil Saare maakonnas perearste
napib, puudub tegutsevatel tohtritel võimalus korralikult puhata,
täienduskursustel käia. Kuna paljudel neist pole võimalik endale asendajat
leida, ei saa perearstid lubada endale luksust ise haigeks jääda.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024