Haigekassa eelmise majandusaasta aruandest
selgus, et kogu raha, mis testribadele eelarves oli planeeritud, siiski ära ei
kasutatud. Eesti Diabeediliidu juhi Ulvi Tammeri sõnul vajavad diabeetikud oma
haiguse raviks ette nähtud soodustuste kohta praegusest palju enam teavet.
“See on ka meedikute töö informeerida diabeetikuid, et neil on õigus saada soodustusi, ja soovitada patsientidel soodustusi ära kasutada,” rõhutas Tammer. Tema sõnul mõtleb inimene sageli, et elab oma diabeediga ja pole hullu midagi, ent pikemas perspektiivis maksab haiguse unarusse jätmine end kätte ja siis võib olla juba hilja rakendada mingisuguseid meetmeid, et haigust tagasi pöörata.
Seotud lood
Eelmisel aastal kutsusid kolm kõige
mõjukamat rahvusvahelist diabeediorganisatsiooni – Euroopa Diabeediuuringute
Assotsiatsioon (EASD), Ameerika Diabeediassotsiatsioon (ADA) ja Rahvusvaheline
Diabeediföderatsioon (IDF) – kokku ekspertide komitee, et hinnata
glükohemoglobiini (HbA1c) analüüsi kasutamise võimalusi suhkurtõve
diagnoosimisel.
Teist tüüpi diabeeti on Eestis diagnoositud
alla 15 aasta vanustel lastel õnneks veel harva, kuid haigestujate hulk üha
kasvab. Selle kurva prognoosiga tuli Tallinnas hiljuti toimunud
diabeedikonverentsil välja Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiakeskuse juhataja
Ülle Einberg.
Juunis toimunud Ameerika Diabeediliidu
2009. aasta teaduskonverentsil New Orleansis tutvustati professor Melinda
Sotherni, Louisiana Osariigi Ülikooli Terviseuuringute Keskuse (LSUHSC)
terviseedenduse juhi eestvedamisel korraldatud uuringu tulemusi, mis näitasid
diabeedi varaseid tundemärke juba seitsmeaastastel tervetel lastel.
Eesti Diabeedikeskuse endokrinoloog Marju
Past ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla diabeediõde Tiina Mitt võtsid kokku
tähtsamad punktid, mida arstid saaksid oma suhkruhaigetele patsientidele
sportimiseks, ka talisportimiseks, edasi anda.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024