Inimaju funktsioone matkiv mudel muutub
teostatavaks kümne aastaga, leiab neuroloogiaprofessor Henry Markram Šveitsis
tegutsevast aju ja mõistuse instituudist. «Ma usun täielikult, et see on
tehniliselt ja bioloogiliselt võimalik. Ainus probleem on rahaline.»
Inimaju näiline keerukus ei ole aju «koopia» konstrueerimisele takistuseks, väidab Markram. «Muidugi on aju väga keerukas, kuna sisaldab triljoneid sünapseid, miljardeid närvirakke, miljoneid valke ja tuhandeid geene. Kuid nende koguarv pole siiski lõputu. Tänapäeva tehnoloogia on juba äärmiselt võimalusteküllane ja lubab aju kiiresti pöördprojekteerida.»
Seotud lood
Ameerika teadlased teatasid hiljuti, et on
astunud tähtsa sammu tehiselu loomise poole. Nad on valmis meisterdanud
kunstliku ribosoomi.
Suurbritannia teadlased kavatsevad
esimestena maailmas toota loote tüvirakkude baasil piiramatuid koguseid
inimverd, mida saaks hädaolukorras kasutada nakkusevabade ülekannete tegemiseks.
Inimgenoomi sekventseerimise eraprojekti
juhtinud teadlase Craig Venteri kinnitusel on tema töörühm ületanud võtmetähtsa
takistuse laboris organismide ehitamise teel. Venteri ennustuse kohaselt
konstrueeritakse tehislik elu järgmise nelja kuu jooksul.
Prantsuse teadlased on loonud uudse
tehissüdame, milles kasutatav satelliidi- ja lennukitehnoloogia aitab tal
inimkehas kodusemalt tööle hakata.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024