Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Laste stressil on rasked tagajärjed
Epidemioloogilistel uuringutel on ilmnenud, et 3–14 protsendil täiskasvanutel on elu jooksul olnud vähemalt üks psüühilisest traumast põhjustatud psüühikahäire episood, neist 2–5 protsendil tekkis see puberteedieas. Kuigi psüühilise trauma korral tekkiva kliinilise pildi ja tekkemehhanismide väljaselgitamisel tehakse kogu maailmas intensiivset uurimistööd, on veel vähe süstematiseeritud andmeid laste stressihäirete kohta. Samas jätavad need kõige raskemaid tagajärgi.
Seotud lood
Pärast näljaste lõvide eest põgenemist maha
rahunenud sebrad võivad olla võtmeks, aidates igapäevastressi alla kannatavaid
inimesi.
Rohkem kui pooltel Eesti lastel esineb
psühhiaater Jüri Enneti sõnul kas närvilisust, unehäireid või lausa
depressiooni, mis sunnib tablette neelama. Laste kehalised vaevused, mida
vanemad sageli ekslikult laiskusest tingitud teesklemiseks peavad, võivad olla
omakorda seotud psüühiliste pingetega.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele