Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seagripp neelas kogu seireraha
Eesti riik kulutas eelmisel aastal gripi
A/H1N1 tuvastamiseks veidi üle 1,4 miljoni krooni, millega tehti 1518 uuringut
ja tuvastati seagripp igal teisel juhul ehk 688 korral.
Viimasel kolmel aastal on üleriigiline ülemiste hingamisteede viirusnakkuste seire toimunud sentinelseire programmi raames, mida korraldab tervisekaitseinspektsioon (TKI), selle aasta algusest terviseamet. Kõigil kolmel aastal oli programmi raames planeeritud riigi raha eest uurida umbes 750 proovi, kuid eelmisel aastal maailma vallanud seagripiepideemia tõttu tehti koguni 1302 proovi.
Terviseameti Lääne talituse
epidemioloogiaspetsialisti Kadri Juhkami teatel vähenes lisaks ülemiste
hingamisteede viirustesse haigestunute arvule ka seagripi ehk uut tüüpi gripi
vastu vaktsineerijate arv.
Perioodil 15.12 kuni 10.01 on kahte
pandeemilise gripi vaktsiini manustatud Eestis vähemalt 11 400 inimesele. 15.01
seisuga on Ravimiametile teatatud vaktsiinide võimalikest kõrvaltoimetest
11 korral.
Kui mullu said riskirühma
kuuluvad inimesed gripi A/H1N1 ehk seagripi vaktsineerimise tasuta, siis
tänavu tuleb neil selle eest maksta, kuid vaktsiin ise
on tasuta, teatas terviseamet.
Täpselt aasta tagasi kuulutas Maailma
Terviseorganisatsioon (WHO) välja seagripipandeemia. Kardeti, et seagrippi
võivad surra kümned miljonid inimesed. Valitsused ostsid ravimifirmadelt
miljardite eest vaktsiini. Nüüd tõdevad nad, et hirmul olid suured silmad ning
paanikat õhutasid ravimifirmade palgal olnud tervishoiuametnikud.