Halb unekvaliteet loob aluse paljudele
haigustele. Uneaeg on mõeldud väljapuhkamiseks ja taastumiseks. Kuid mis
tegelikult uneajal toimub?
Eestis on uneuuringuid tehtud ja ravi antud peamiselt teadusprojektide raames ja tasuliste teenustena juba üle kümne aasta TÜ Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Mae Pindmaa Unekliinikus. Rahvusvaheliste uuringute tulemusel on tänaseks teada, et sagedane uneaegne hingamishäire uneapnoe annab juba haigestumise algstaadiumis tõuke paljude krooniliste haiguste tekkeks, milleks on hüpertensioon, südamerütmihäired, müokardiinfarkt, diabeet ja reflukshaigus. Need on haigused, mis eeldavad enamasti eluaegset ravi ja hõlmavad lõviosa meie haigekassa eelarvest.
Seotud lood
Medpage.com-i andmetel aitab ninasisene
kortisteroid budesoniid lastel esineva obstruktiivse uneapnoe puhul.
Teadlased avastasid haruldase geeni, tänu
millele piisab mõnele inimesele vähesemast unest kui tavapärased kaheksa
tundi.
Meestel, kes kannatavad uneapnoe ehk öise
hingamispeetuse all, võivad tekkida erektsioonihäired, teatas Louisville`i
ülikooli teadlasterühm.
Lapsed, kes norskavad või omavad öösiti
muid hingamisraskusi, võivad olla suuremas ohus käitumisprobleemide tekkeks,
vahendas ERR-i
teadusportaal.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.