Igal neljandal diabeetikul tekib tema elu
jooksul pöiakomplikatsioon. 15 protsendil juhtudest esineb see mädaneva
pöiahaavandina, kusjuures pooltel juhtudest on haaratud ka luu, sõnas professor
B. Zimmerli Baseli Ülikooli kliinikust. Õigeaegne ravi alustamine
antibiootikumidega võimaldab amputatsioone vältida.
Pöiakomplikatsioonide otsustavad riskifaktorid on perifeerne, motoorne, sensoorne ja autonoomne neuropaatia, neuro-osteoartropaatiline tasakaalutus ja arteriaalne verevarustushäire. Eriti ohustatud on nägemishäiretega haiged, need, kellel puudub selgus haiguse olemusest ja kellel on halb ainevahetus.
Seotud lood
Enam kui pooled (56 protsenti) inglastest,
kellel mullu diagnoositi teist tüüpi diabeet, ei osanud endal seda haigust
kahtlustadagi, sest ei pannud tähele haiguse esmaseid sümptomeid.
Ehkki Eestis on valikus vähemalt 20
glükomeetrit, eelistavad diabeetikud neist kuut, mõnda ei kasutata üldse. Enamus
seab esikohale tasuta saamise võimaluse, kuid olulised kriteeriumid on ka
kasutusmugavus ja täpsus.
Eestis elab kümneid tuhandeid diabeeti
põdevaid inimesi, kellel pole oma haigusest õrna aimugi, rääkis Eesti
Diabeediliidu juht Ulvi Tammer.
Soomes on diabeedist tingitud lisahaigusi
viimase kümne aasta jooksul üha vähemaks jäänud. Eriti on kahanenud
amputatsioonide arv, näitab statistika.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.