Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läkaköha on imikule eluohtlik
Vaktsineerimata laste hulgas leviv nakkus
põhjustab haiguse kandumist ka teistele.
Euroopa statistika järgi on kõige suurem haigestumus alla aastaste laste seas ja tõve esinemissagedus suureneb jälle alates viiendast eluaastast. Eestis levib läkaköha just vanemate laste hulgas. «Vanuse lisandudes väheneb immuunsus läkaköha suhtes ka neil, kes esimesel aastal on saanud kolm vaktsiiniannust. Seetõttu on enamikus Euroopa maades täiendatud immuniseerimiskalendrit läkaköha vaktsiini lisadoosiga seitsmeaastastel lastel,» lausub lastearst Reet Raukas.
Eestis on raskemate lastehaiguste vastu
vaktsineerimise protsent suhteliselt kõrge, ent siiski on selliseid vanemaid,
kes oma lapsi näiteks lastehalvatuse, difteeria, läkaköha, teetanuse ning muude
tõsiste nakkuste vastu ei vaktsineeri.
Tänavu 10 kuu jooksul on Terviseametile
laekunud teabe kohaselt kasvanud läkaköhasse haigestumine 2009. aastaga
võrreldes 2,5 korda ja 2007. aastaga võrreldes 3,5 korda.
Läkaköhasse haigestumise mitmekordistumine
ei anna paanikaks põhjust, kuid on järjekordne tunnistus sellest, et
vaktsineerimise ärajätmine ei ole põhjendatud.
Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli
dotsent ja ülikooli perearstikeskuse arst Marje Oona on seda meelt, et
gripivastane vaktsineerimine ei ole kohustus, vaid võimalus.