Läinud nädalal oli Meditsiiniuudiste
lugejatel võimalus esitada küsimusi Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Kardioloogiakeskuse juhatajale doktor Margus Viigimaale. Allolevalt tema
vastused kõigile saabunud küsimustele.
Ütlete siin ühes oma varasemas jutus: „Praktiliselt igal teisel Eesti elanikul on kõrgenenud vererõhk üle 140/90 mm Hg. Teistes Euroopa riikides on hüpertoonikuid vähem (ca 40%) ja Ameerika Ühendriikides ainult ca 25%. Kindlasti on Eestis üheks hüpertensiooni põhjuseks pärilik eelsoodumus. Samas on väga olulised põhjused meie liiga soolased ja rasvased toidud, vähene kehaline aktiivsus, ülekaalulisus, rohke alkoholi tarbimine ja suitsetamine ning psühhosotsiaalne stress.“ Vaadates ameeriklaste kehakaalu ja toitumisharjumusi tekib mul küsimus, miks neil ikkagi hüpertensiooni nii palju vähem on? Või siis teist pidi, kas toitumine ja kehakaal on ikkagi nii oluline eestlaste hüpertensiooni puhul? Mitte, et ma ülekaalu pooldaksin.
Seotud lood
Läbimurre kõrgvererõhu ravimisel peaks
toimuma viie kuni kümne aasta pärast, kui uued vaktsiinid läbivad katseperioodi
ja võetakse kasutusse. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja
professor Margus Viigimaa sõnul oleks sedalaadi vaktsiin oluline edasiminek
vererõhutõve ravimisel, kus pole aastaid suuri muutusi toimunud.
1. jaanuarist jätkub Eesti
südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise programm, kuhu tahetakse sellel aastal
kaasata tavapärast märksa rohkem mehi.
Eelmisel nädalal saavutasid Euroopa Liidu
(EL) tervishoiuministrid kokkuleppe direktiivi üle, mis kaotab arstiabi puhul
kõik EL-i riikide vahelised piirid, kirjutas Eesti Päevaleht.
PERHi Kardioloogiakeskuse juhataja ja TTÜ
kardiovaskulaarse meditsiini professor Margus Viigimaa leidis, et vähe on
elukutseid, kus vastutus oleks suurem kui asrstil, kuid vastutus lasub ka
patsiendil.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!