Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pearaha ja uuringufond ajale jalgu jäänud
Sel nädalal algab perearstide ja haigekassa
vahel arutelu pearaha diferentseerimise muutuste üle. Perearstid soovivad
lasteaia- ja koolilastele suuremat pearaha ning uuringufondi mahu sidumist
krooniliste haigete arvuga nimistus.
Haigekassal praegu veel konkreetset ettepanekut pearaha rahastamise muutmiseks pole, kuid sotsiaalministeeriumil on terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul haigekassaga kokkulepe, et teema üle arutelu siiski alustatakse.
Esmapilgul pole töötutega mingit probleemi,
kuna töötu on kindlustatud ja perearstile makstakse tema eest pearaha.
Kindlustatud isiku pearaha on kindlaks määratud haigekassa lepinguga, olgu
inimene töötu, minister või pensionär.
Riigikontrolli perearstiabi korraldust
puudutavad auditiga eile tutvunud Riigikogu sotsiaalkomisjon tõdes, et suhted
erinevate poolte vahel on konstruktiivsed ja probleem perearstisüsteemiga ei ole
nii terav, kui see avalikkuses algselt tõstatus.
Samal ajal kui paljud perearstid peavad
uuringufondi ammendudes edasi lükkama patsientidele vajalikke uuringuid, jääb
teistel uuringuraha ühe, mida aga haigekassa ei luba kasutada, vahendab ERRi
uudised Postimeest.
Tallinna Nõmme
munitsipaalperearstikeskuse perearsti Jaanika Viilupi nullnimistu on
kasvanud umbes 500 inimeseni. Keskuse juhataja Eve Karmo sõnul on kogunenud
kontingent „raske“, kuna enamik patsiente on eakad ja krooniliste
haigustega.