Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geenivaramu andmetest on saanud varandus
Meie eesmärk ei ole ainult kuiva teaduse
tegemine, sama oluline on, et kogutud andmed ka konkreetse inimeseni jõuaksid,
põhjendas Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik, miks nad
algaval nädalal võtavad ühendust 2000 geenidoonoriga.
Täna 9 aastat tagasi ehk 4.09.2002 avas Tartus uksed Eesti Geenivaramu laborikompleks. Esimene koeproov võeti vastu sama aasta 7. oktoobril. Koeproovide kogumine katkestati 29.09.2004, kui senine rahastaja, erainvestoreid koondav AS EGeen loobus projektis osalemisest, ja taas hakati koeproove võtma 2007. aasta veebruarist.
Eerik Lepisk on oma geenid teaduse heaks
loovutanud kaks korda. Esimest korda neli aastat tagasi, mil ta ise otsustas
doonoriks hakata, ning teist korda sel esmaspäeval, mil geenivaramu kutsus teda
kordusuuringule, kirjutab Tartu
Postimees.
Eesti Geenivaramusse on kogutud juba rohkem
kui 51 500 geenidoonori tervise- ja sugupuuandmed. Käivitunud on laiaulatuslik
teadustöö ja andmete analüüs.
Järgmise viie aasta jooksul TÜ Eesti
Geenivaramus toimuv teadustöö võib aidata Eesti riigil tulevikus kokku hoida
väga suure hulga raha, kirjutas
Eesti Päevaleht.
Eesti Geenivaramu juht professor Andres
Metspalu sõnul pole enam kaugel aeg, mil geenidoonor ise saab hakata oma
geenikaarti ja sellel olevat informatsiooni oma tervise huvides kasutama,
kirjutab Tartu
Postimees.