Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geenivaramu siht on isiksustatud meditsiin
Eesti Geenivaramusse on kogutud juba rohkem
kui 51 500 geenidoonori tervise- ja sugupuuandmed. Käivitunud on laiaulatuslik
teadustöö ja andmete analüüs.
Pärast kogumisperioodi on varamu peamised ülesanded muutunud. Uued tegevused võib jagada kolmeks: kogutud andmete analüüs, geenidoonorite teistkordne küsitlemine tervisliku seisundi muutuste uurimiseks ja tagasisidesüsteemi loomine. Viimase valmides saab geenidoonoritele ja nende perearstidele hakata andma neid puudutavat geeniinfot.
Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring
leidis inimese genoomist 68 piirkonda, millel on roll vereliistakute ehk
trombotsüütide arvu ja suuruse regulatsioonis, kirjutas Novaator.
Vaatluse all oli 68 000 Euroopa ja Aasia inimese geeniandmed, teiste seas olid
uuringus osaliseks doonorid Eesti Geenivaramust.
Mullu 50 000 inimese andmed kokku saanud
Tartu ülikooli Eesti geenivaramu astub teadustöös suure sammu edasi ja kutsub
kordusproove andma 2000 inimest üle Eesti, kirjutas ERR-i uudistekülg.
Meie eesmärk ei ole ainult kuiva teaduse
tegemine, sama oluline on, et kogutud andmed ka konkreetse inimeseni jõuaksid,
põhjendas Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik, miks nad
algaval nädalal võtavad ühendust 2000 geenidoonoriga.